Esimesed euro-ostud: ükski sent ei tohi kaotsi minna

Esimesed euro-ostud: ükski sent ei tohi kaotsi minna

POLE HULLU MIDAGI: Kassapidaja Anne sõnul kulub eurode kokkulugemisele rohkem aega, kuid keerulist pole neis midagi.
Foto: Egon Ligi

Esmaspäeva pärastlõunal, mil niinimetatud €-päevast möödas napilt kaks päeva, võis saarlaste hulgas leida nii neid, kes eurodega juba leppinud, aga ka neid, kel igatsus Eesti kroonide järele endiselt alles.

“Millega ostsin – eurode eest ostsin,” kehitas Maxima kassas just peotäie euromünte rahakotti pannud Tiina õlgu. Tema arust pole eurodes hullu midagi ja asju ajada on nendega lihtsamast lihtsam. “Kui ise ka natuke mõtled, siis pole hullu,” leidis ta. Kangesti kahju on tal hingusele saadetud Eesti kroonidest aga ikkagi. “Kroon oli ju nii ilus raha, aga no mis teha. Elu on selline. Eks me peame selle järgi elama, nagu on,” arvas ta.

Kassapidaja Annel on eurodega harjumiseks juba paar päeva aega olnud ja tema tunnistas, et esimestel päevadel oli see arveldamine ikka keeruline küll. “Aga täna on hästi lihtne. Kliendid võtavad ka uue raha väga ilusti vastu, keegi pole pahandanud,” kinnitas ta. Üks, mis kindlasti aga teistmoodi on, on Anne sõnul see, et kassasse kogunenud raha kokkulugemisele kulub nüüdsest õhtuti kõvasti rohkem aega.

Imeväiksed numbrid

Eriti harjumatu paistab inimeste jaoks olevat see, et praegu, mil saab endiselt veel kroonides maksta, kuid tagastusraha on eurodes, on summade vahe nii suur. Annad kassas viiesajase ja tagasi saad vaid mõne mündi. “Ma ikka kogu aeg vaatan neid numbreid, et ei tea, kas on midagi valesti või pole,” ajavad imetillukestena tunduvad hinnad sente kotti korjanud Helvit praegu veel segadusse, kuid ta on veendunud, et ega tal harjumisega kuigi kaua lähe. “Kliendid ütlevad mu meelest ka nii vahvalt, et noh, ega ma ei tea, mis te mulle annate – eks ma kodus vaatan,” lõkerdas kassapidaja Anne Helvi jutu peale lustakalt naerda.

Kassasabast pääsenud ja kaupa hoolikalt kotti ladunud Marko kinnitas, et sai just esimese eurode eest sooritatud ostuga ühele poole. “Kõik on teistmoodi. Summad on nii palju väiksemad,” noogutas ta ja ühmas, et Eesti rahaks oleksid võinud ikka kroonid jääda. “Kahju on neist.” Saaremaal perega talvepuhkust veetmas olnud Vesa Vinska ei jõudnud Eesti eurole üleminekut aga ära kiita. “See on küll väga õige otsus teil siin. Mul on palju lihtsam – pääseb raha vahetamisest,” leidis ta.

Loomatarvete poes leti taga seisnud Maret Põllu hinnangul vajab eurodega harjumine paljudel siiski aega. “Inimesed tulevad suure kotiga ja loevad sealt üks ja kaks ja kolm… Ma ei kujuta küll ette, kuidas nad suures poes hakkama saavad. See võtab meeletu aja,” imestas ta. Nii palju kui tema tööpostil näinud ja oma vanemateltki kuulnud, siis vanemad inimesed pelgavad eurosid rohkem.

“Minu ema näiteks ütles, et tema ei julge veel poodi minna. Et kulutab oma viimased kroonid ära ja siis alles vaatab, mis edasi saab,” märkis ta. Maret ise on aga oma esimese euro-ostu juba ära teinud. “Oli harjumatu küll, kui nii vähe raha tagasi sai,” tunnistas temagi ja lisas, et mõtlemist ja arvutamist tuleb nüüd poes käies kindlasti mõne aja vältel rohkem.

Ka euroaja esimesed ostud kaardimakse ja kroonide eest teinud Mairi arvates on uuele rahale üleminek raskem just vanematele inimestele. Keerulisem on asja selgeks teha aga ka lastele. “Lapsele oli tükk seletamist ja ega ta julgenudki lõpuks poodi minna,” muigas Mairi ja nõustus müüja öelduga, et arvutamist on kole palju. “Seda eurokalkulaatorit pole poes veel kasutanud, aga ma usun küll, et hakkan seda kasutama,” lähevad kõmu tekitanud kalkulaatorid tema hinnangul siiski igati asja ette.

Tema sellist juttu ei mõista, et inimesed ei taha eurokalkulaatorit kasutada. “Ütlevad, et oskavad ise ka arvutada. No ma oskan ka arvutada, aga kui on näiteks 85 senti, siis ma küll mõtlen, et palju ta ikka täpselt on. Ühte eurot ma tean küll, aga palju see muu siis ikka päris täpselt on?” Mairi rääkis loo, kuidas väiksel tüdrukul oli kaupluses eurodega ostmisel tükk tegu. Tüdruk tegi leti ees oma eurode stardipaketi lahti, kuid need pudenesid põrandale laiali. “Aitasin tal neid korjata, sest juba 1 eurosent on nii tähtis. See on suur raha nüüd! Oleks kümme endist senti ära kadunud, poleks võib-olla otsima hakanud. Nüüd tuleb aga iga sent alles hoida,” oli Mairi veendunud.

Vajab ümberharjumist

Ka SEB panga Kuressaare kontor oli pärastlõunasel ajal rahvast tulvil. “Ma pole veel eurodega osta saanud,” tunnistas järjekorranumbriga lipikut kõvasti peos hoidev Helga. “Ma alles nüüd vahetan omale siin eurosid. Pole poes käinudki sel aastal, nüüd vahetan need kroonid ära, mis mul veel olid, ja siis lähen poodi ostma,” kinnitas hallipäine proua. Hinnad aga tunduvad temalegi poes naljakalt tillukesed. “Poeg käis eile kaupluses ja tuli näitas kviitungit, et vaata ja imetle,” naeris Helga.

SEB Kuressaare kontori direktori Aivar Sõrme sõnul oli aasta algus pangakontoris vaikne ning esimene klient oli vene rahvusest turist, kes vahetas rublasid eurodeks. “Omad inimesed toimetasid rahareformi vaimus – kes vahetas kroone uhiuuteks eurodeks, kes tõi hoiupõrssa mündid panka arvele,” tähendas ta. Sõrme arvates tundub kõike seda saginat kõrvalt vaadates, et vaatamata rohkele selgitustööle on krooni kehtimise temaatika ja raha paralleelkäibe küsimus inimestele jätkuvalt veidi segane. “Ilmselt loksub see asi paari päevaga praktikas aga paika,” on Sõrm eurodega harjumises kindel.

Swedbanki kontori juhataja Ave Reimaa-Lepik ütles, et aasta esimesed kliendid olid neil meesterahvad. “Seega õnne meie kontoris selleks aastaks jätkub,” rõõmustas ta. Nordea panga siinse juhi Ülle Koppeli sõnul uurisid kliendid neilt põhiliselt, kas poes saab ikka kroonidega maksta ning kas sel juhul saab tagasi juba eurosid. Saare Selveri juhataja Iige Laes tõdes aga, et kui 1. jaanuar on tavaliselt kaubanduses rahulik päev, siis seekord oli
uudistajaid palju juba avamise hetkest alates.

“Nädalavahetusel maksti rohkem kroonides kui eurodes, seega on kauplustest saanud omamoodi rahavahetuspunktid. Poes on püütud isegi teiste riikide euromünte kohalike vastu vahetada,” tunnistas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 130 korda, sh täna 1)