Põlevkivijäätmete uurimine tõi saarlasele doktorikraadi (5)

Põlevkivijäätmete uurimine tõi saarlasele doktorikraadi

ÜKS PIKEMAID KAITSMISI: Riho Mõtlepi doktoritöö kaitsmine venis oponent Ron Zevenhoveni põhjalikkuse tõttu kahe ja poole tunni pikkuseks, kuid kraadi sai värske doktor siiski kenasti kätte.
Foto: Erakogu

Detsembri keskel kaitses Tartu ülikoolis oma doktoritööd Saaremaalt pärit Riho Mõtlep, kes põhjaliku – kaks ja pool tundi kestnud – kaitsmise järel tunnistati värskeks doktorikraadi omanikuks.

Riho Mõtlepi doktoritöö pealkiri on “Põlevkivitööstuse tahkete jäätmete koostis ja diagenees”. Selle teema alla mahub põlevkivitööstuses tekkivate tahkete jäätmete mineraloogilise ja keemilise koostise selgitamine ning seegi, mis nende jäätmetega aja jooksul juhtub. Mõtlep rääkis Saarte Häälele, et elektri saamiseks põletatakse Narva elektrijaamades umbes 11–12 miljonit tonni põlevkivi aastas.

Selle tagajärjel jääb tuhana järele ligi 50 protsenti algsest kuivast põlevkivist. Kokku on tuhka ladestatud juba ca 300 miljonit tonni, mistõttu uurimisainet jagub. Põlevkivikeemiatööstuses (peamiselt põlevkiviõli tootmine) tekib aga tahke jäätmena must, spetsiifiliselt lõhnav tükjas mass ning igal aastal lisandub seda ligi üks miljon tonni. Mõtlepi sõnul koosnevad Ida-Virumaa kuulsad mustad tehismäed poolkoksist, mille keskkonnaohtlikkus on aga suurem kui tuhal, sest lisaks kõrgele leelisusele sisaldab see ka väga palju erinevaid orgaanilisi ühendeid ja osa neist on üsna mürgised. 

“Läbi jäätmeladestute liikuva sademevee toimel satub osa sellest reostusest loodusesse ja peamiselt nende kahe jäätmeliigi tõttu peetaksegi Ida-Virumaad kõige reostatumaks piirkonnaks Eestis,” selgitas Riho Mõtlep. Praegu tehakse värske doktori sõnul nii elektri- kui ka keemiatööstuste poolt väga palju selleks, et loodust võimalikult vähem saastata, võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid nii tootmises kui ka jäätmete ladestamisel.

Otsitakse kasutusvaldkondi

“Otsitakse uusi kasutusvaldkondi nendele jäätmetele ning siin tuleb mängu ka minu doktoritöö teemaks olnud jäätmete uurimine,” ütles Riho Mõtlep. Ta lisas, et lahenduse leidmine, kuidas tekkivaid jäätmeid kasutada, ei olnud selle doktoritöö eesmärk, mistõttu jättis ta selle teema sisulise poole targu kõrvale. See on tema sõnul lihtsalt niivõrd mahukas, et ei piisaks ka 10 doktoritööst.

“Küll aga olen oma doktoriõpingute ajal mõne kasutusvaldkonna uurimisega tegelenud ja ka päris edukalt, kuid siiski ei lahenda need kogu probleemi,” nentis ta. Oma doktoritööst tõi Riho Mõtlep välja näiteks selle, et poolkoksi mineraloogilised uuringud olid üks osa Kohtla-Järve poolkoksimäe ladestamistehnoloogia uuendamisest, mis eeldatavalt peaks oluliselt vähendama reostuse jõudmist ümbritsevasse pinnasesse.

“Teiseks uurisime põhjalikult erinevaid Narva elektrijaamades tekkivaid tuhaliike ning ühe praktilise tööna uurisime Narva elektrijaamade ees seisvat tõsist probleemi, mis puudutab nende elektrijaamades kasutatavate uute efektiivsemate ja keskkonnasõbralikumate katelde tööprotsessi käigus tekkiva tuha hilisema käitlemise probleeme,” mainis Mõtlep.

Nimelt ei sobi senine, juba pool sajandit kasutatud tuhaladestamise tehnoloogia tema sõnul enam uut tüüpi tuha ladestamiseks, samas kui Eesti energiamajanduse arengukava järgi plaanitakse kogu põlevkivielektri tootmine üle viia uuele tehnoloogiale. “Oma uurimistöös leidsime põhjuse, miks vana ladestamistehnoloogia uue tehnoloogia katelde tuha puhul ei sobi, lahenduste leidmine vajab muidugi veel palju tööd,” tunnistas Riho Mõtlep.

Teoreetiliste arvutuste kaudu leiti, et need tuhaplatood, mida leidub Ida-Viru maakonnas kokku 20 km2 suurusel alal, säilitavad väga kõrge leelisuse potentsiaali sadadeks tuhandeteks aastateks. “Tõenäoliselt on see periood üle hinnatud ja arvutustes kasutasime tuha nõrgvete täielikku neutraliseerimist pH 7-ni, kuid siiski näitab see, et tuhaplatoodelt lähtuv keskkonnaoht jääb veel paljude põlvkondade probleemiks,” selgitas ta.

Kaks ja pool tundi kaitsmist

Kaitsmisel läks Riho Mõtlepil hästi. Tema oponendiks oli dr Ron Zevenhoven Åbo Akademi University Turkust. “Olles ise küll hollandlane, siiski pikaajalise Skandinaavia kogemusega ja seetõttu ka pikemate kaitsmistega harjunud, võttis ta doktoritöö ikka otsast lõpuni läbi ja kokku venis kaitsmine kahe- ja pooletunniseks, mis on viimasel ajal olnud üks pikemaid, vähemalt meie instituudis,” sõnas Mõtlep.

Talle omistatud kraad on PhD keskkonnatehnoloogias. “Tööga on see olnud seotud kogu aeg, töötan ülikoolis geoloogiaosakonnas ja aastate jooksul olen küll mitme erineva projektiga tegelenud, kuid need on rohkemal või vähemal määral puudutanud ikka sedasama teemat või siis piirkonda,” kinnitas ta. Enne ülikooli minekut ei olnud Riho Mõtlepil enda sõnul geoloogiast suuremat ettekujutust.

“Ühest küljest oli selline arhailine pilt kive uurivatest teadlastest ja teisest küljest põnev-romantiline pilt loodust, maastikke, vulkaane ja mägesid ning ammu välja surnud loomasid uurivast teadlasekujust Discoveryst ja teistest sarnastest kanalitest. Ida-Viru maakonna ja põlevkivitööstuse probleemidest ei teadnud ma väga midagi, kuid eks see ole ühele Saaremaa poisile ka andeksantav,” arvas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 256 korda, sh täna 1)