Uus aasta tõi Saaremaale kõigi aegade lumerekordi

2011. aasta esimese päeva lumesajune ilm kergitas Uue-Lõvel asuva hüdromeetriajaama lumekuhjad 66 cm kõrguseks. See tähistas Saare maakonnas asuvate mõõtmispaikade lumikatte paksuse senise rekordi ületamist kahe sentimeetriga.

Vana rekord püsis kuu aega vähem kui 29 aastat. Külli Loodla EMHI ilmavaatlusosakonnast kinnitas Saarte Häälele, et lumekaardil seisev märge 66 cm paksuse lumikatte kohta mõõdeti eile hommikul kell 8. Loodla märkis ka seda, et siiski on tegemist vaid mõõtmispaikade rekordiga. Lumikatte paksuse absoluutset rekordit kuskil kinnitatud ei ole, kuna seda ei ole võimalik kontrollida. Aeg-ajalt sähvatavad meedias küll uudisnupud uutest rekorditest siin ja seal, kuid ametlikult lähevad kirja vaid mõõtmiskohtades saadud arvud.

Uue lumerekordi sündi võis eeldada, kui vaadata Uue-Lõve andmeid detsembrikuu kohta. Aasta viimases kuus ületati Valjala vallas asuva mõõtmisjaama senine kuurekord koguni 19 sentimeetriga. Senise 44 sentimeetri asemel mõõdeti aasta viimasel päeval lumikatte paksuseks 66 sentimeetrit. See rekord oli püsinud 20. detsembrist 1973 ehk siis rohkem kui 37 aastat.

Teistes mõõtmispaikades rekordeid ei sündinud. Sõrves oli lund vaid 8 sentimeetrit, rekord on üle-eelmise aasta detsembri 41 cm. Külli Loodla meenutas juba vana tõde, et tulemus sõltub mitmest eri asjaolust. “Sõrve lumikatte puhul tuleb arvestada, et sealne vaatlusväljak on kõikidele tuultele avatud ja osa lund puhutakse tuulte poolt ära,” märkis ta. Vilsandil oli lund keskmiselt. 26. detsembril mõõdeti detsembri maksimumiks 26 cm. Rekord on 14 aasta tagune 38 cm. Üle Eesti jätkus lumerekordeid mitmele poole. Detsembris jäi uus rekord sündimata vaid 8 mõõtmisjaamas 31-st. Temperatuuride poolest oli detsember keskmisest veidi külmem.

Raha küsitakse juurde

Paks lumi tahab äralükkamist ning see omakorda omavalitsustelt raha. Olgugi et vabariigi valitsus eraldas detsembris reservist 15 miljonit krooni lisaraha lumetõrjeks, on Eesti maaomavalitsuste liit teinud nõudmise täiendava lisaraha eraldamiseks. Maaomavalitsuste liidu sõnul on olukord juba pea katastroofiline ning kindlasti tuleks mõelda ka selle peale, et omavalitsused ägasid suure lumekoorma all ka 2010. aasta alguses, kui nende kulud lumetõrjele olid pea kolm korda suuremad kui selleks eraldatud rahasummad.

“Lähtudes eeltoodust nõuab Eesti Maaomavalitsuste Liit kõigile omavalitsustele vahendite eraldamist riigiteedel lume koristamiseks tehtud kulude hüvitamiseks ning täiendavate vahendite eraldamist kohalike teede hoiuks vähemalt 90 miljoni krooni ulatuses, et katta 2010. aasta alguse ja detsembri erakorraliste lumeoludega tekkinud kulutused,” seisab kirjas. Lisaraha eraldamisest või mitteeraldamisest sõltumata tuleb aga lumetõrjega edasi tegeleda. EMHI lubab sula, mis lund natuke vähemaks võtab, nädala teises pooles. Sellele eelnevad aga jälle lumesadu ja tuisk.

Lumelinn tuleb
Kuressaare lumelinn on kindlasti plaanis ehitada, aga millal ja kuhu, seda ei osanud Kuressaare noorte huvikeskuse juhataja Aare Martinson eile veel öelda. “Kindlasti on plaanis, sellist lund ei saa lasta ju raisku minna. Täna ei oska kuupäeva veel öelda. Nii uus aasta ja mõned tunnid on tööpäev olnud, aga küllap see jääb jaanuari lõppu, veebruari algusse,” arvas Martinson. “Paneme teated lehtedesse ja raadiosse, kui on selgeks saanud, millal ja kus ehituseks läheb,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 29 korda, sh täna 1)