Kalakasvatajad on hädas investeeringutoetuse kasutamisega

Kalakasvatajad on hädas investeeringutoetuse kasutamisega

 

Sarnaselt põllumajandustootjatele mõeldud investeeringutoetuste kasutamisega on Eestis tekkinud probleemid ka Euroopa Kalandusfondi investeeringutoetuste kasutamisega.

2008./2009. aasta talvel Euroopa Kalandusfondi investeeringumeetmete taotlusvoorudest toetust saanud projektide elluviimise tähtaeg lõpeb lähima poole aasta jooksul, kuid novembri lõpu seisuga oli tervelt 21 projektil toetus (kokku üle 82 miljoni krooni) veel täielikult kasutamata. Projekti elluviimise tähtaeg ohustab ka nelja Saaremaa ettevõtet, kes said kalandusfondist kokku umbes 21 miljonit krooni investeeringutoetust.

Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja, Euroopa Kalandusfondi rakenduskava korraldusasutuse volitatud isik Madis Reinup ütles Saarte Häälele, et kõige rohkem mõjutab projektide elluviimist investeeringute kättesaadavus ehk laenuturgude külmumine viimase kahe aasta jooksul. Et sellist olukorda tulevikus vältida, on ministeerium algatanud seaduseelnõu muudatuse, mis lubab riigil kasutada osa kalandusfondi vahenditest laenuvahenditena. “Tegemist võiks olla fondiga, kust ettevõtjad saavad laenu investeeringu elluviimiseks,” ütles Reinup, kelle sõnul võiks fond käivituda juba järgmisel aastal.

Praeguseks ajahätta jäänud projekte loodav fond siiski aidata ei saa, kuid kasutamata jäänud toetused lisatakse vesiviljeluse investeeringutoetuse järgmise vooru eelarvesse, mis avaneb järgmisel aastal. Kalandusfondist toetust saanud projektidest on Saaremaal kõige nukramas seisus OÜ Pähkla Vähi- ja Kalakasvatus, kes on sunnitud loobuma kalakasvatushoone ehituseks saadud ligi neljast miljonist toetuskroonist. Ettevõtte juht Toivo Leivat ütles, et projekti nurjumisel on hulk erinevaid põhjusi, pikemalt ta olukorda kommenteerida ei soovinud.

Keeruline on ka OÜ Redstorm olukord, kes sai Veerele külmhoone ehituseks 7,8 miljonit krooni toetust, kuid pole saanud ehituseks pangast laenu. “Üritame juba poolteist aastat pangast laenu saada, aga esialgsed kokkulepped pangaga enam ei loe,” tõdes ettevõtte juht Priit Sannik. “Algul öeldi, et kui saate PRIA paberi kätte, pole mingit probleemi, aga vahepeal asjad muutusid ja nüüd ei loe PRIA paber enam midagi,” tõdes ta. Sanniku sõnul külmhoone ehitus praegu siiski käib ja ettevõte üritab kavandatu lõpuni viia.

Kalakasvanduse laiendamiseks 4,4 miljonit krooni toetust saanud OÜ Aquamyk juht Priit Lulla ütles, et usutavasti õnnestub neil investeering ellu viia ka pankade abita. “Ehitajaga on kokkulepe saavutatud, kevadel hakkab ehitus peale, kuigi PRIA-st tuleb pikendust taotleda,” sõnas Lulla.
OÜ Veteko juht Valeri Tootsman kinnitas, et neile tuli pank appi ja loodetavasti valmib 2,6 miljoni kroonise toetusega rajatav kalatöötlemishoone kevadel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 205 korda, sh täna 1)