Ulukite jahiajad lähevad ülevaatamisele

Keskkonnaministeerium plaanib seoses koostamisele tuleva uue jahieeskirjaga läbi vaadata kõik jahiulukite küttimist lubavad jahiajad.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp ütles Saarte Häälele, et koos uue jahiseaduse vastuvõtmisega kaasneva uue jahieeskirja kehtestamisega proovib ministeerium koos teadusemeestega kaasajastada ja täpsustada kõiki jahiulukite jahtimiseks lubatud jahipidamisviise, -aegu ja -vahendeid.

Keskkonnaministeerium teatas jahiaegade muutmise plaanist vastuseks maaülikooli teadurile Tiit Randveerile, kes möödunud aasta lõpus tuli välja ettepanekuga pikendada hirvevasikate küttimist lubavat jahiaega. Marku Lamp selgitas, et kehtiv jahieeskiri kehtestati 2003. aastal ning selles toodud jahipidamisajad ning lubatud jahipidamisviisid ja tingimused lähtuvad jahiulukite tollasest arvukusest ning sellal valitsenud põhimõtetest. Praegu, kaheksa aastat hiljem, pannakse enim rõhku ulukite kaitsele ja asurkondade säilimisele looduses.

Lamp märkis, et silmas pidades Euroopa Nõukogu linnudirektiivi, kus lindude tahtlik häirimine (sealhulgas ka jahipidamine) nende pesitsusperioodil pole lubatud, otsivad paljud riigid võimalust jahi-ulukite hulka kuuluvate imetajate kaitseks just poegade üleskasvatamise ajal. Aastaringse jahipidamise lubamine pole enam populaarne. Näiteks Soomes on jahiulukitest imetajatele (rebane, kährik, mink, tuhkur, mäger) jahipidamise piirangud juba kehtestatud ning seal on juba praegu keelatud emasloomade, kellel on kutsikad, jahtimine ajavahemikus 1. mai kuni 31. juuli. Samalaadsed piirangud kehtivad Põhjamaades ja ka Eestis suurkiskjate osas ning metssigade osas Saksamaal.

Seoses uue jahiseaduse väljatöötamisega tegi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder keskkonnaministeeriumile ettepaneku arutada uue jahiseaduse eelnõu regulatsioonid jahimeeste, samuti maa- ja metsaomanike esindusorganisatsioonidega veel kord läbi, et leida kõiki huvigruppe rahuldav lahendus. “Kuna antud juhul on osa esindusorganisatsioone olnud uue jahiseaduse vastu või ei ole kaasatud selle väljatöötamisse, siis palus põllumajandusministeerium osapoolte vahelist kokkulepet juba enne uue seaduse jõustumist,” selgitas põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karina Loi. “Leiame, et osapoolte kaasamine ja nende vaheline kokkulepe lihtsustab uue seaduse jõustamist,” lisas ta.

Marku Lamp märkis, et keskkonnaministeerium on igati huvitatud huvigruppide kaasamisest ja nendevaheliste kokkulepete saavutamisest. Seni ei ole lõplikku kompromissi saavutatud Eesti jahimeeste seltsiga, kellel on Lambi sõnul raske leppida maaomanikele õiguste tekitamisega. Samas on maaomanike esindajad avaldanud igati toetust uue jahiseaduse väljatöötamisele, kuid omapoolsete kompromissidega on tänaseks jõutud juba sedavõrd kaugele, et täiendavaid kompromisse ei ole enam võimalik teha, rääkis Lamp, kelle sõnul korraldatakse täiendav arutelu huvigruppide osavõtul esimesel võimalusel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 132 korda, sh täna 1)