Küinlapäe oo seljataga

Neh olli mool taris paljaste kinnardega ühe omingu posti vastus köia. Tunsi küll, et võttis kindrud ja abud koa takkapihta vähä nasidlema. Teese omingu olli pauk käe.

Kurkis kiheles, nina olli nöllis pias ja tatt kiaris välja kut õlut köömatõrrest. Asemelt änam püsti es soa ja ma mõtlesi, et nüid oo küll masu moaljad kallal. Neh ja ega põle siis omal üksiti mette tõbi kallale tuln. Poolel perel vädas palgesasud punaseks. Võttis üsna küliti ja mitu pääva es kuule uudissime, paljas oete parraslavad ägisesid kõrvas. Ja näha es ole suurt muud, kut seda, kus sulaga nolgid riastast alla kukkuvad.

Tohter muidugid ütles, et sõukest tõbe oo paergus siikantis ui-ui kui palju. Rahval olla puhas kõrid kiped. Ja juu sõuke tõbidlemine oo koa üks asi, mis pitka talve juure piab köima kut siajalg süldi sisse. Küinlapäe oo nüid juba seljataga. Sie oln ennavanaste Muhus kõege viimane jõulupüha. Selle jäuks pantud isegid ankur õlut jõulute aegas täose. Neh ja rukkipõhud väeti tuppa. Muidugid köidi kirkus ja küla pial. Kutsumist põle Muhu jõulud ja küinlapäe kunagid oodan. Igase perese võis mureta minna.

Sõukest asja arvatud koa ennevanaste, et kui küinlabe lund sajab, siis oo pool lund viel taevas. Aga selle pääva paiku olli ikka sula tein, mise kohta üteldi, et nüid oo jälle küinlasula. Muuseumis kuulukse, et naesed pidan koa jälle küinlabed. Neh, taa ju sõuke moed ikka oln, et selle pääva piale keskomingud naesed tulavad Koguva Väljale kokku, näputüöd seltsis ja aavad lõre. Mõuke näpütüö just seltsis oo, sie põle ju põrmugid tähtis. Sest juu ikka igalühel midagid pooleli oo.

Kis kojob parasaste otsevarrast, kis roosib, kis eegeldab, kis koarib villa. Neh ja kirkusköimast koa niipalju, et vahest ikka uuritse, et kumps õpetaja järgmise pühabe Liival suures kirkus teenib. Tuleva pühabe, kuiendamal kuupääval, oo Hannes Nelis jälle korra sii köimas. Et siis te tiate selle koa ää. Nõnna et palju terist teitele ja olge munuksed.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)