Mikk Mutso loomingus domineerib taluarhitektuur

Mikk Mutso loomingus domineerib taluarhitektuur

INTERNETIÜHENDUS ANNAB VÕIMALUSE: Arhitekt Mikk Mutso on oma Möldri küla talus õnnelik. Internetiühendus on normaalne ja see võimaldab tal kodus igasuguseid projekte ette võtta.
Foto: Egon Ligi

Sõrve poolsaare Möldri küla Insu talu peremees Mikk Mutso paneb külaliste tulekul lauale küpsisekausi kõrvale aurava teekannu ja klikib seejärel arvutiekraanile oma koduvalla tellimusel valminud Anseküla seltsimaja projekti.

Arhitekt Mikk Mutso on kujukas näide sellest, et kõrgtasemel arhitektuurialase loominguga ei pea tegelema üksnes kusagil metropoli kõrghoone 24. korrusel asuvas büroos, vaid vahel annab projekteerijale rohkem inspiratsiooni töötuba ligi saja-aastases omaaegse meremehe ehitatud taluhoones, kust avaneb ühelt poolt avar vaade kadakasele maalilisele mererannale ja teiselt poolt liigirikkale põlismetsale.

Mikk Mutso pere kolimist Tallinnast Saaremaa ühte kaugemasse maanurka ei saa võrrelda tundmatus kohas vette hüppamisega. Oma kunstnikest vanemate Marju Mutso ja Herald Eelma suvekodus on Mikk veetnud palju suvesid.

“Üks tähtis asi, mis otsuse langetamisel kasuks tuli, on selline võlusõna nagu internetiühendus. Kui saime siia internetiühenduse, siis otsustasime kohe alaliselt maale elama tulla. Projekteerijal möödub suur osa tööajast arvuti taga ja ei ole vahet, kus see arvutilaud asub. Lastega perele – meil on kolm last – sobib see koht suurepäraselt,” selgitab arhitekt Mikk Mutso.

Insu talu on nagu rannaäärne talu ikka – elumaja, laut, saun ja õuekambrid. Peremehe sõnul annab just selline kaunis koht loometööks inspiratsiooni. “Mind huvitavad taluarhitektuur ja maastik. Saaremaa maastikus on ajaloomärke väga palju näha. Kõike seda uurida ja avastada on minu hobi ja huvi,” räägib Mikk Mutso.

Viimase kolme aasta jooksul, mis Mutsod on aastaringselt Möldri külas elanud, on peremehel valminud mitu tähtsat projekti. “2008. aastal avati Pärnu kesklinnas vabariigi aastapäeval ausammas, mille projekteerisime koos Mart Aasa ja Kaarel Eelmaga. Praegu on Tallinnas rekonstrueerimisel üks korterelamu. Hiljuti sai Harjumaal valmis ateljee. See on huvitav ehitis selle poolest, et on kasutatud nn platvormmeetodit.

Platvormmeetod on üks hea asi – põrandal saad seinatüki valmis teha, siis kutsud sõbrad grillima ja grilliõhtu käigus lükatakse seinad naks-naks püsti, lüüakse kinni ja grillitakse edasi. Võtsime sellise eksperimendi ette ja see läks õnneks,” maalib arhitekt pildi, kuidas meeldiv kasulikuga ühildada.

Nüüdsel pärissaarlasel on kaassaarlaste tellimisel praegu mõnedki talumajade projektid pooleli. “Kuidagi on nii läinud, et taluarhitektuur on huvitama hakanud. Pean silmas, et see, kuidas sulatada vana arhitektuuri uude-kaasaegsesse. Ka Anseküla seltsimaja projekteerimisel andis taluarhitektuur inspiratsiooni.

Heas mõttes teeb kadedaks jaapani disainerite tegevus. Näiteks nad disainivad oma ürgse teemaja kesta ümber. Sisu ja rituaalid jäävad samaks. Pidevalt rakendatakse uusi tehnoloogiaid ja materjale. Jaapanlased võtavad need kasutusse ja annavad nii ehitisele kaasaegse näo,” võtab Mutso oma sõnul jaapanlastelt mõningast eeskuju.

Anseküla puidust seltsimajale tuleb hall kivikatus

Mikk Mutso sõnul ei olene üksnes arhitektist, mismoodi üht või teist maja ehitada. Mõistagi on oma sõna öelda tellijailgi. Rolli mängib ka kavandatava hoone asukoht ja selle paiga omapära. “Tellijaga oleme mõelnud, et Anseküla seltsimajale sobiks hall kivikatus. See meenutaks visuaalselt kõige rohkem pleekinud roogu või siis laastukatust. Roog on ikkagi niivõrd kallis, et ei tule selle hoone juures kõne alla. Hall kivi on samuti ilus, aga odavam ja väga vastupidav,” selgitab arhitekt.

Arvutiekraanil hakkavad vaatajale silma korstnad. See tähendab aga, et hoonesse tulevad tavalised puiduküttel ahjud. Ilmselt kujutab Miku abikaasa Janika juba vaimusilmas ette, kuidas ta hakkab Anseküla uues seltsimajas pärimusmuusika ansambli lauluproovides käima. On tema ju Tallinnas elades Anseküla pärandkultuuri seltsi eestvedaja Mari Lepikuga ühes ansamblis laulnud. Nüüdki laulavad nad koos regilaulu reanimatsioonirühmas Ammuker. Seltsielus kaasalöömist peavad Mikk ja Janika väga tähtsaks. See liidab inimesi.

Oma loomingut tutvustades on pereisal ette näidata hulk pabereid ning värvifotosid ehitistest, suurematest ja väiksematest hoonetest. Mõnegi maja kohta annab arhitekt pikema seletuse: “Siin on põhimõtteliselt tegemist suure katusega talumajaga. Kõik ulualused ja aganikud on alles jäetud. Neile on antud kaasaegne väljanägemine. Klaasfassaad on siia pandud. Kui päike välja tuleb, siis soojendab seda ruumi. Katuse all on kambrid. Vanad taluhooned on kõik väga huvitavad, need annavad arhitektile väga palju mänguruumi.”

Küsin, kus sünnivad arhitektil kõige paremad loomingulised ideed – kas vana maja tundma õppides, uuenduskuuri ootava objekti juurest autoga koju sõites või lihtsalt perega mererannas või metsa vahel jalutades. “Inspiratsiooni annavad koht ja hoone ümbrus. Väga tähtis on ka pererahvaga rääkida, vaadata nende tegemisi, kuulata nende mõtteid ja soove. Süntees toimub tõesti perega kusagil jalutades,” räägib looja inspiratsioonist.

Ajalgi on projekti tegemisel tähtis roll

Mikk Mutso jaoks on enne projekti koostamist oluline kõik põhjalikult läbi kaaluda. Mida põhjalikumalt asjasse süveneda, seda rohkem aega kulub. Käremeelsetel klientidel tekib niisuguse arhitektiga ilmselt raskusi. “Aeg on väga tähtis. Hea oleks muidugi sügisel projektiga alustada, et tellija saaks kevadel ehitama hakata,” võtab arhitekt asja teoreetiliselt.

Teinekord läheb Mutsol ühe projektiga aasta, mõnikord poolteist aastat. “See on selline omamoodi huvitav rännak. Seda ka pererahva jaoks. Pidevalt avastad uusi nüansse, vaatad asja teise nurga alt. Siis jõutakse esimeste mõtete juurde tagasi. Uued ideed pannakse vanadega kokku ja nii see projekt lõpuks valmis saabki,” annab arhitekt “sünnitusvaludest” teada.

Ajapuudusel on Mikk Mutsol tulnud varasematel aastatel tellijaile mõnigi kord ära öelda. Viimasel ajal seda eriti juhtunud pole. Kui Mikul endal on kiire, siis aitavad kolleegid arhitektuuribüroost Kolmruut Arhitektid OÜ, mille koosseisus Möldril elav ja tegutsev arhitekt töötab. Ühes on Mikk Mutso veendunud – Saaremaa kodu ja Saare kaunis loodus annavad loomeprotsessile uue hingamise. Loodetavasti võidab Mikk Mutso loometööst kogu maakond. Saarlaste jaoks on ta veel pooleldi avastamata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 915 korda, sh täna 1)