Kolmandik meie elust ehk Mida ise ei näe, seda pole olemas…

Kolmandik meie elust ehk Mida ise ei näe, seda pole olemas…

Foto: Erakogu

Oma tõtliku elutempo juures ei tule me kahjuks selle peale, et tervelt kolmandik meie elust möödub magades. Magamine on sedavõrd endastmõistetav ja loomupärane tegevus, et me ei vaevu mõtlema, mis meie organismis sel ajal tegelikult toimub. Mida me ise ei näe, seda justkui polekski olemas…

Une olemus

Uni on päevatoimetustes ärakulutatud jõuvarude taastamise aeg. Normaalse ööune võib jaotada unenägudega ja unenägudeta uneks ehk pindmise ja sügava une faasideks. Sügava une ajal taastuvad organismi füüsilised jõuvarud.

Unenägudega une faasid on väga tähtsad vaimse tervise jaoks. Kui võrrelda seda arvuti tööga, siis sorteerib aju sel ajal lühiajalise mälu salvestisi, kustutab ebaolulise andmestiku ja talletab kõik vajaliku pikaajalisse mällu. Öö-unest peaks sügavat und olema vähemalt 20% ja unenägude und üle 20%.

Norskamisest unelämbustõveni

Täiskasvanud inimestest norskab kas vähem või rohkem isegi kuni 60% ja seda sageli perekonniti ja põlvest põlve. Meestel võib norskamine alata juba päris noores eas, naistel peamiselt kesk- ja vanemas eas tingituna hormonaalsetest muutustest.

Norskamine ise pole eluohtlik, kuid oma detsibellide tõttu on see väga häiriv kaasinimeste jaoks. Tavaliselt ei oska norskajad ise teiste hädaldamist üldse probleemiks pidada, sest neil ju unehäireid pole – nad uinuvad kiiresti, magavad hästi ja und jätkub ka päevatukastusteks.

Kui aga norsatuste vahel on hingamisseiskusi, on juba tegemist väga salakavala ja tõsise haigusega – unelämbustõve ehk uneapnoega.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Dr Maie Pärn
Unekonsultatsioonid Grand Rose SPA-s

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 92 korda, sh täna 1)