Vanemate hooleta jäetud lapsi elab ka Saaremaal (4)

Vanemate hooleta jäetud lapsi elab ka Saaremaal

 

Politsei kinnitusel ei saa Saare maakonnas vanemliku hoolitsuseta laste juhtumeid probleemiks pidada, kuid siiski on ka Saaremaal mitmeid sääraseid kurbi lugusid juhtunud, mis normaalse mõtlemise piiridesse mahtuda ei taha.

Möödunud nädalal Eesti Ekspressis ilmunud artikli kohta, mis kirjeldas joodikutest vanemate laste elu, kes pidid elama koos koertega ja rooja sees ning sööma koeratoitu, ütlevad Saaremaa spetsialistid, et tegu on väga äärmusliku looga.

On korduvaid muresid

Hooletusse jäetud lapsi on siiski ka Saaremaal. Mida muud arvata sellest, et varjupaika tuuakse näiteks alkohoolikutest vanemate kolmeaastane poeg, kes ainult roomab. Või lapsed, kes ei räägi sõnagi, näitavad vaid kätega, et tahaks süüa. Ja tavalist toitu vaadatakse võõristavalt, sest laual ei ole kiirnuudlid ega muud taolised poolfabrikaadid.

Selliseid näiteid tõi Kuressaares asuva naiste- ja lastevarjupaiga Laurits juhataja Anneli Jakobsoo. Tema sõnul oli kõige noorem laps, kes on Lauritsasse toodud, kolmeaastane. Koos emaga varjupaika jõudnud kõige noorem laps oli vaid neljapäevane.

“Ema tuli otse sünnitusmajast, tal ei olnud kusagile minna,” rääkis Jakobsoo. Kokku tuuakse Lauritsasse Jakobsoo sõnul ligi 50 last aastas. “Neist pooled jõuavad meie juurde korduvalt,” tõdes ta.

Kõik saab alguse ikkagi alkoholist ja alkohoolikutest vanematest. Sellest tulenevad kõik muud probleemid. Samas mainis Jakobsoo ka, et paljud inimesed on mässinud end erinevate kiirlaenude võrku, mistõttu pole enam raha lastele süüa osta.

“Tänapäeval on ju trendiks saanud välismaal töötamine,” tõi Jakobsoo välja veel ühe põhjuse, miks lapsed Lauritsasse satuvad. Ema-isa lähevad välismaale tööle ja jätavad lapse koju lootuses, et mõni sugulane või tuttav tal vahel silma peal hoiab. See pole siiski lahendus. Jakobsoo sõnul esineb Lauritsasse sattumise põhjuste rivis ka erinevaid suhteprobleeme. Näiteks see, kui peres on kasuisa.

“Ema on tütre siia saatnud, öeldes, et tütar meeldib kasuisale rohkem,” rääkis Jakobsoo, lisades, et on ka juhtumeid, kui on põgenetud kasuisa vägivallatsemise eest. “Emad pahatihti ei taha uskuda selliseid asju,” tõdes ta ja ütles, et teismelised lapsed on ka üksi tulnud Lauritsa ukse taha varjupaika paluma.

Kui politsei lapse Lauritsasse toob, hakatakse kohe esimesel võimalusel kontakti otsima sotsiaaltöötajaga, kes siis peaks edasi tegutsema. Nii mõnigi kord on kaineks saanud emme-issi tulnud ise last tagasi nõutama, kuid varjupaiga ukse taga on räuskamas käinud ka purjus isad, kes tahavad last kätte saada ja on oma tahtmise saamiseks valmis kas või kedagi maha lööma.

Saare naised on tublid

Anneli Jakobsoo märkis, et vanemlike õiguste äravõtmine on pikk ja tõendeid vajav protsess. On ka juhtumeid, kus purjutanud ema saab kaineks ja on mõnda aega korralik. Söödab lastel kõhu täis, koristab toad ja kõik oleks nagu korras. Aga siis satub taas pudelisse vaatama ja kõik hakkab otsast peale. “Aga saare naised on muidu tublid,” kinnitas Jakobsoo, öeldes, et ka varjupaiga töötajatele avaldatakse tänu. Nii mõnigi teismeline, kes on varjupaika sattunud, tulevat hiljem tänaval lausa kallistama.

Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Tõru sõnul registreeriti Saare maakonnas 2010. aastal 72 juhtumit, kus sotsiaaltöötajatel oli vaja vanemliku hooleta jäänud või abi vajavate laste ellu sekkuda ja koostada tegevusplaan. Tõru sõnul võetakse laps vanemate juurest ära vaid siis, kui tema elu on hädaohus. Kohtu abil laste eraldamine vanematest on aga pikk ja palju tõestamist nõudev protsess. Pärnu maakohtus on paari viimase aasta jooksul Saare maakonnas tehtud alla kümne taolise otsuse.

Tõru kinnitas, et kõige suurem probleemide alge on ikkagi alkoholism. Signaalid erinevate probleemide kohta tulevad näiteks koolist ja lasteaiast, kus pannakse tähele, kui laps on pikemat aega puudunud või tema käitumises ja olekus on midagi teistmoodi.

Tõru toonitas samuti probleemi, et paljud vanemad käivad välismaal tööl, aga tõi välja ka selliseid juhtumeid, kus probleemid on juba mitmel põlvkonnal. Elatakse põlvkonniti koos, pruugitakse alkoholi, tööl ei käida.

Anneli Tõru toonitas, et kui keegi näeb kuskil, et lapsed on jäänud vanemliku hooleta ja vajavad abi, tuleb kohe ametnike või võimalike aitajate poole pöörduda. Saab ka helistada lasteabi telefonil 116 111 või Skype’i abil helistades Lasteabi_116111.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 97 korda, sh täna 1)