Saaremaa sai viienda Vabadussõjas langenute mälestusmärgi

Pühapäeval oli Mustjalas Silla kalmistul ajalooline päev – avati Vabadussõjas langenute mälestusmärk. Tegemist on viienda sarnase monumendiga Saare maakonnas, varasematest aegadest on säilinud või taastatud Vabadussõjas langenute mälestusmärgid Kuressaare kesklinnas, EAÕK Püha Nikolai kirikus, Valjala kirikuaias ja Kihelkonna kalmistul.

Mustjala vallavanema Kalle Kolteri sõnul oli Silla kalmistul ka enne okupatsiooniaega mälestuskivi Vabadussõjas langenutele olemas, kuid see polnud säilinud. Nüüd kavandas skulptor Mati Karmin monumendi, millel on read pühakirjast (“Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest”), kümne Mustjalast pärit langenu nimed ja sünni-, surmadaatumid ning vallarahva tänusõnad Vabadussõja sangareile. Mehed, kes priiuse eest oma elu jätsid, olid enamikus vaid 19–20-aastased.

Mälestuskivi õnnistasid õpetaja Rene Reinsoo ja preester Toivo Treima. Mustjala seelikuriidest katte eemaldasid kivilt skulptor Mati Karmin, kiviraidur Volli Sai ja maasekretär Jaan Leivategija. Kõnelesid Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik major Toomas Luik, vallavanem Kalle Kolter, maasekretär Jaan Leivategija ning kohalikud mehed Vello Rander ja Mati Heinmets. Laulis Mustjala segakoor ja mängis Kuressaare Linnaorkester. Eesti lippudega olid kohal külavanemad ning loomulikult ei puudunud sündmuselt vormikandjad Kaitseliidust ja selle eriorganisatsioonidest. Kauni päeva lõpetas kohvilaud Mustjala rahvamajas.


Mustjala Vabadussõja sangarid

Theodor-Julius Eberhard 1898–1919;
Mihail Aller 1887–1919;
Villem Heinmets 1895–1919; Julius Jõgi 1893–1919;
Joosep Laine 1899–1919;
Aleksander Vaher 1900–1920;
Jaan Põld 1894–1919;
Albert Meerits 1900–1919;
Amandus Varik 1897–1919;
Toomas Valdov 1887–1919.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 168 korda, sh täna 1)