Rästiku tapmine jääb inimese südametunnistusele (34)

Koduhoovis rästikut näha on harv juhus. Enamasti roomajad ikkagi taanduvad, kui nad inimese lähedust ning sellega kaasnevat müdinat-väristamist tunnevad, kuid möödunud nädalal avaldatud lugu noorest naisest, kes rästikult koduõues hammustada sai, tekitas omakorda küsimuse: mida teha inimese elukoha lähedal oleva rästikuga?

Rästikut tappa ei tohi

Kuna rästikute arvukust vähendab inimtegevusest tingitud kultuurmaastiku pealetung, millega seoses väheneb rästikule sobivate elupaikade pindala, kuulub rästik kaitstavate liikide III kategooriasse ning teda tappa ei tohi, seisab seaduses. Küll aga on kirjas, et II või III kaitsekategooria loomaliigi isendi surmamine on lubatud näiteks juhul, kui loom ohustab otseselt inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda või elanikkonna ohutuse huvides ning õppe- või teadusotstarbel.

Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi leiab, et kuigi seadus annab ruumi eri tõlgendustele, siis sellest lähtudes võiks ju ükspuha millist vägivaldset tegu looduse suhtes tõlgendada kui ohutuse tagamist. “See jääb inimese südametunnistuse peale,” sõnas Talvi.

Tõnu Talvi kommenteeris, et ega isendi tapmine ei lahenda probleemi ning kuigi looduskaitseseaduses on ette nähtud karistus, siis tema pole küll kuulnud juhtumitest, kus karistus reaalselt teoks on saanud. Pigem tuleb elada vanarahva tarkuse järgi: kes ussile liiga teeb, saab mingit muud kaudu selle kurja karistuse endale tagasi. “Nemad on vanarahva tarkuse järgi meist vägevamad ja karistus tuleb pahategijale kätte – seda on palju rohkem kui seadusjärgset karistust,” sõnas Talvi, soovitades rästikutele lihtsalt mitte liiga teha.

Sokuta kotti

“Kui tõesti selline asi juhtub, siis võib rästiku kinni püüda näiteks liblika- või putukavõrguga ja siis näiteks riidest koti sisse sokutada ning seejärel kilomeetri või paari kaugusele ära viia,” ütles Talvi Saarte Häälele. Kui inimene ise sellega hakkama ei saa, võib ta kas või naabrimehelt abi küsida.

Lisaks märgib Tõnu Talvi, et rästik tahab rahu ja vaikust saada ja kui on mõni kass või koer hoovis, siis hoiavad nemadki hoovi territooriumi oma tegutsemisega puhtana – see on loomulik variant eluslooduses.
Samas positiivse poole pealt on nende majapidamiste lähikonnas, kus rästikud või nastikud elavad, kindlasti vähem närilisi – tarvitatakse teisi ju toiduks.

Inimesed on looduskauged

Kokkuvõtteks lisas Tõnu Talvi, et tegelikult jääb inimene loodusest aina kaugemale ja kaugemale, satub temaga kokku väga lühikest aega, kas puhkuse ajal või marjakorjamisretkel ja siis tekivad probleemid – praegusel juhul rästikutega. Rästik hammustab enesekaitseks ning seetõttu peab inimene rästikule väga lähedal olema, teda ehmatama või peale astuma.

Inimestele meeldib loodus kogu oma mitmekesisuses ja kirevuses ning tuleb arvestada, et maod on üks selline omapärane ja põnev osa elusloodusest. “Las nemad olla, enamasti nad sätivad ennast inimese tee pealt kaugele eemale ära ja taanduvad ise – nemad on selles mõttes palju mõistlikumad kui meie, inimesed,” sõnas Talvi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 498 korda, sh täna 1)