Heldur Harry Põlda andis välja tänuplaadi (4)

Heldur Harry Põlda andis välja tänuplaadi

HELDUR HARRY PÕLDA: Alustas muusikaõpinguid 5-aastaselt, tema esimesed õpetajad olid Laine Sepp (viiul) ja Pilvi Karu (laul). Praegu õpib Tallinna muusikakeskkoolis viiulit, klaverit ja dirigeerimist. Lisaks õpib soololaulu. Foto: Rita Loel

Vaid 15-aastane Kuressaarest pärit poiss-sopran Heldur Harry Põlda andis jõuluks välja CD “Cantus angelicus”, mida võib pidada nii noormehe enda kui ka tema esimese lauluõpetaja Pilvi Karu ja praeguse õpetaja Zoja Hertzi kümne aasta töö viljaks.

Asjatundjad on väitnud, et erakordseks teevad selle helikandja just plaadi jaoks tellitud orkestratsioonid (Heldur Harryt saadab Tallinn Sinfonjetta, kontsertmeister Elari Kuiv, dirigent Risto Joost) ja Heldur Harry erakordne hääl.
Lisaks aegumatule klassikale on seal ka mitmeid lõbusamaid laule muusikalidest ning lõpuloona Heldur Harry oma lemmik – Lucio Dalla “Caruso”, sügav kummardus eeskujudele.

Aasta kokkuvõte

“Olen väga-väga õnnelik oma esimese sooloplaadi valmimise üle,” ütles Heldur Harry Põlda Saarte Häälele. Noormehe sõnul sai plaadist tema mitme imelisi esinemisi täis aasta kokkuvõte ja ta on rahul, et plaat just nüüd välja tuli.
“Plaadil kõlavad palad on lauljale väga nõudlik repertuaar ja seetõttu aitasid aastatepikkune õppimine ja nii lava- kui ka salvestuskogemused plaadi õnnestumisele kõvasti kaasa,” märkis noor muusik, kes peab oluliseks koos Arvo Pärdiga Vatikanis käimise ja paavstile laulmisega kaasnenud hingelist kasvamist ja küpsemist.

“Kas plaat on hea või halb, küllap seda hindab kuulaja,” arvas Heldur Harry, kes siiani on saanud helikandjale vaid head vastukaja. Kuigi jah, mainis ta enesekriitiliselt, alati saab ju paremini ja eks tal on olnud ka sellest projektist küllalt õppida.
Ka Heldur Harry ise on seda meelt, et 15-aastaselt ei ole just tavapärane, kui sul on ette näidata mitu salvestatud CD-d: sel aastal ilmus ju ka singel “Vater unser” (“Meieisapalve”, koos Arvo Pärdiga) ning eelmisel aastal koos Arsise kellade ansambliga “Terra Mariana”.

Saaremaalt võrsunud muusiku vastvalminud sooloplaadil kõlab 12 laulu. “Eriti tore, et said salvestatud lood, mida ma olen palju laulnud, ent siiani neid kuskil lindis polnud. Kas või Chopini “Igatsus”, mida esimest korda lauldes olin veel Kuressaare poiss ja Pilvi Karu õpilane, 7-aastane vist,” on Heldur Harry rahul.
Tema arvates on suurepärane, et sai salvestatud Fauré”Pie Jesu”, mida peetakse maailma üheks kaunimaks muusikapalaks, samuti Lucio Dalla “Caruso”, mis oma ilusa viisi ja sügava mõttega noore laulja jaoks järjest küpseb ja avardub.

Erilisi mälestusi suvest, mil Heldur Harry Pirita kloostris, tiivad seljas, ringi rassis, toob plaadil kõlav Amori aaria ooperist “Orpheus ja Eurydice”. “Lisaks kõlavad plaadil ka lõbusamad lood, nagu “Funiculi funicula”, mida esitades olen vahel ka rahva kaasa laulma saanud, isegi Soome presidendi Tarja Haloneni,” ütles Heldur Harry Põlda.

Heldur Harry iseloomustab oma plaati sõnadega “lihtsus” ja “tänu” – seal kõlavate palade taga ei ole konkursivõite, vaid mälestused hetkedest, kui ta on neid palasid publikule esitanud. Plaat ongi tänuks oma publikule ja õpetajatele-toetajatele. Noormees loodab oma sõnul, et see meeldib inimestele, kellele on südamelähedane ilus muusika ja kes oskavad hinnata nende lugude sügavat sõnumit.
Saarlased saavad Heldur Harry Põlda plaati osta Saaremaa kunstistuudiost ja Laurentiuse koguduse kantseleist.


Eeskujuks José Cura

Haldur Harry, kas sinust võiks kunagi saada Eesti José Cura? Õpid ju lisaks laulmisele, viiuli- ja klaverimängule ka dirigeerimist ning oled maininud, et tahad tenoriks saada.
Kas ma tõesti ütlesin nii? Nojah, unistada ju võib! Tegelikult mõtlesin pigem seda, et armastan kuulata tenoreid ja unistan, et võiksin neid kuulsaid aariaid kord ise laulda. Mis hääleliiki ma aga tulevikus laulma hakkan, seda ma praegu ei tea. José Cura on küll üks mu eeskujudest, eelkõige selle tõttu, et ta on väga mitmekesine muusik, suurepärane laulja ja nagu suvel nägime, ka väga hea dirigent.

Et tulevikus oleks võimalikult palju valikuid, tulebki praegu mitme asjaga tegeleda. Viiul on keeruline pill, ma olen seda väga palju ja väga väikesest peast harjutanud ning niisama lihtsalt sellest loobuda ei saa. Sügisel sain esmakordselt tunda, mis tähendab seista dirigendina orkestri ees. Ja see oli uskumatult võimas tunne.

Juhatasin orkestrit, ise laulsin kaasa, endal selg rahva poole, ja mängisin mõttes viiulipartiid – muusika justkui elas mu sees ja see ongi see kõige parem tunne. Ma loodan, et see minu muusikaline elu kumab ka minu plaadist ja soovin inimestele seda plaati kuulates kauneid elamusi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 214 korda, sh täna 1)