Kaido Kaasik: Peame pingutama selle nimel, et inimesed sooviksid Saaremaale elama tulla (15)

Kaido Kaasik: Peame pingutama selle nimel, et inimesed sooviksid Saaremaale elama tulla

SADA PÄEVA: Maavanema ametis oldud aeg on veel liiga lühike selleks, et hakata kriitikat tegema, leiab Saare maavanem Kaido Kaasik. Foto: Tõnu Veldre

Peame julgemalt arutlema selle üle, millisena me tahame oma saart näha 20-30 aasta pärast, ütleb Kaido Kaasik, kel eile täitus maavanema ametis sada päeva.

Kuidas teil esimesed kolm kuud maavanema ametis on läinud? Tavaks on anda sada kriitikavaba päeva. Aga kas te ise leiate oma töös midagi sellist, mille eest ennast kritiseerida?
Kolm kuud on läinud väga kiirelt. On toimunud väga palju kohtumisi, nii kohalike inimestega, erinevate organisatsioonide, asutuste esindajatega kui ka huvigruppidega. Oleme arutanud erinevaid seisukohti ning kuulnud, mida inimesed üldse arvavad Saaremaa elust, millised on mõtted ja plaanid.
Samas on maavanema ametis oldud aeg liiga lühike, et hakata kriitikat tegema. Tõsised kokkuvõtted tehtust tuleb teha siis, kui maavanema ametiaeg hakkab läbi saama. Seni peab pingutama ja püüdlema kogu aeg edasi.

Kas maavanemana saate seista Saare maakonna arengu ja huvide eest või tunnete, et olete siiski pigem siseministeeriumi käepikendus maakonnas?
Ühelt poolt peab seisma Saaremaa kui terviku huvide eest, mis teisalt ei lange alati kokku valitsuse ja erinevate ametkondade otsuste ja vaadetega. Maavanem peab olema ühendaja, kes püüab alati leida tasakaalu erinevate osapoolte vahel.

Mida arvate praegusest lennuliikluse olukorrast? Esmaspäeval lennuk ei lenda, nii et mandril töötavad inimesed peavad juba pühapäeval kodust ära sõitma, aga pühapäeval on piletihind kallim.
Lennuliiklust kasutavate inimeste arv on väga järsult langenud. Keskmine täituvus on praegu 30 %. Kindlasti on siin oma põhjus selles, et piletihind on tõusnud ja lennugraafiku tihedus ei rahulda reisijaid. Ses osas hakkavad toimuma lähiajal läbirääkimised, kus selgub, kas korraldatakse uus hange või peame riigi käest raha juurde taotlema.

Mida arvate Väinamere Liinide soovist kaotada parvlaevadel reisijapiletid, et ülesõidul ostetakse pilet ainult autole ja see ei sõltu reisijate hulgast autos?
Eelmise riigikogu ja valitsuse hea algatusena kehtestati saarlastele soodsam pilet. See omakorda on tekitanud piletiostul suurema ajakulu, kuna ID tuvastamine võtab aega. Kindlasti on mugavam, kui on saarlaste autopilet ja reisijad saavad sõita tasuta. Muidugi on see ministeeriumi otsustada, kas sellise võimaluse üle hakatakse läbirääkimisi pidama.

Mida arvate isiklikult, mitte ametiisikuna – kas Muhumaa ja mandri vahele tuleb sild?
Sild kindlasti tuleb, aga mis aastal, seda ma julge öelda. On see siis aastal 2030 või 2100. Viimasel ajal on väga selgelt endale aru andma hakatud, mida me jõuame riigina endale lubada ja mida tuleks tulevikku lükata. Sild oleks mugav, kuid samas kaoks eksootika ja saareline eripära.

Mida arvate arstiabi olukorrast maakonnas? Meil on puudu nt südamearst, silmaarst. Ka perearstide vastuvõtuga valdades, nt Pihtlas, on probleeme. Perearstid ei saa ka puhata, kuna neile pole asendajaid võtta. Kas seda probleemi on üldse võimalik lahendada ja kuidas?
Meditsiini olukorraga võib meie maakonnas igati rahule jääda. Maavalitsuse ülesandeks on korraldada konkursse, kui mõni perearsti praksis vabaks jääb. Kahjuks on Eesti üldine probleem, et äärealadele ei taha perearstid tulla. Kuigi haigekassa sõlmib perearstidega üsnagi soodsaid lepinguid ja mitmed kohalikud omavalitsused toetavad perearste, on siiski paljud praksised jäänud täitmata.

Mis puutub eriarste, siis Sihtasutus Kuressaare Haigla on teinud maakonnas väga tänuväärset tööd. Nii haigla kui perearstid on leidnud lahendusi, kuidas korraldada eriarstide vastuvõtte maakonnas. Haiglasse on soetatud kaasaegset meditsiinitehnikat, millega saab teha kohapeal uuringuid. Uuringute tulemusi saab konsulteerida tippspetsialistidega üle Eesti ja suunata patsiendid juba kvaliteetsele ravile. Kindlasti ei ole lähiajal reaalne, et kõik erialaarstid oleksid kohapeal.

Kas vallad peaksid seljad kokku panema ja pingutama, et gümnaasiumiharidus maal säiliks?
Gümnaasiumiharidust maal igal juhul säilitada lihtsalt säilitamise pärast ei ole nähtavasti pikemas perspektiivis võimalik. Kui laste arv langeb teatud piirmäärast ikkagi madalamale, on raske pedagooge leida ning õpilastele erinevaid võimalusi pakkuda.

Gümnaasium peab valmistama noori ette ülikooli astumiseks, seal peaks olema juba akadeemilist õhku. Meie maakonnas on olemas tugevad gümnaasiumid, väga kaasaegne ja edumeelne ametikool – kasutame neid võimalusi siis tuleviku nimel.
Vanade aegade säilitamiseks on meil olemas muuseumid, haridusega ei tohi pikalt eksperimenteerida.

Kas põhikool peaks olema igas vallas? Või peaks õpilaste vähesuse korral säilima kohapeal ainult algkool – neli klassi? Kui palju põhikoole peaks maapiirkondades alles jääma?
Loomulikult on hea, kui kool on kodu lähedal, aga kui lapsi on vähe, jääb kool nõrgemaks ja ärksamad vanemad viivad lapsed ikka sinna kooli, kus lastele rohkemat pakutakse.
Lapse koolipäev ei koosne ainult tundidest, väga oluline on ka klassiväline tegevus. See, milliseid huviringe pakutakse, kas osaletakse erinevates projektides jne. Iga kooli sulgemine on valus küsimus. Aga me peame tegema mõnikord valusaid otsuseid selle nimel, et koondada oma vähesed võimalused kaugema eesmärgi saavutamiseks.

Võib-olla tuleb antud ajahetkel mõni kool sulgeda, et mingil ajahetkel saaksime uuesti koole avada.
Mida arvate haldusreformist? Kas maavanem saaks kaasa aidata valdade ühendamisele? Mitu omavalitsust peaks Saare maakonnas olema ja miks?
Olen aastate jooksul jõudnud seisukohale, et Saaremaal peab tänapäeval olema üks ja tugev omavalitsus, kes suudab pakkuda kvaliteetset ning kaasaegset avalikku teenust. Kindlasti paraneks sellega maakonna käsutuses olevate vahendite otstarbekam ja jätkusuutlikum kasutamine. Tugev keskus suudab alati toetada ääremaid, kuid nõrk ääremaa ei suuda keskust toetada.

Mis läheb teie arvates paremaks, kui vallad liidetakse, ja mis halvemaks? Kui võim on kohapeal, saavad inimesed ju vallavanemalt kergemini nõuda näiteks teede lahti ajamist jms. Valdade ühendamisel kaugeneks ka side vallavanema ja vallavalitsusega.
Võib öelda, et teeme 30 valda, siis on võim veel lähemal (muheleb – toim), paneme igasse külasse oma vallavanema. Kindlasti saame valdade liitmisel palgata paremad spetsialistid, luua paremad ja kaasaegsemad töötingimused. Ma ei usu, et midagi 100 % üle öö muutub, aga me peame vaatama alati kaugemasse tulevikku. Need otsused, mis täna tehakse, mõjutavad meie tulevikku 20-30 aasta pärast.

Mida arvate Leisi päästekomando sulgemisest? Komandode sulgemine puudutab tuhandeid inimesi, aga need pannakse kinni poolikult tehtud analüüside põhjal. Kas olete maavanemana teinud midagi selle nimel, et Leisi komandot ei suletaks?
Eelmisel sügisel oli ajakirjanduses veel juttu, et Leisi komandot ei suleta. Kui maavanemaks sain, öeldi, et otsus sulgemise kohta on juba tehtud. Kui otsus on lõplik, siis seda tagasi pöörata on keeruline.
Hea oli tunda, et kohalik kogukond seisab oma elukeskkonna turvalisuse eest. Avatud demokraatlikus ühiskonnas ei saa niisama lihtsalt otsuseid teha, neid tuleb hästi põhjendada ja selgitada inimestele, keda otsused puudutavad.

Kas väikesel riigil võiksid olla paindlikumad lahendused, näiteks väiksemad päästekomandod, kellel on näiteks ainult tulekustutusvõimekus, seda peab tulevikus veel arutama.
Kindlasti ei tohi nõrgendada Kuressaare komando võimekust, pigem tuleb seda tõsta, sest Kuressaares on meil suured koolid, haigla, sanatooriumid ja hotellid. Sise- ja välisjulgeoleku tagamine kodanikele on riigi ülesanne ja siin suuri järeleandmisi teha ei tohi.

Kuidas teie arvates vähendada töötust nii, et inimestel oleks maakonnas aastaringselt tööd?
Töötus on maakonnas eelmise aastaga tublisti vähenenud. Ettevõtlus, mis loob töökohti nii linna kui maapiirkonda, on maakonna elujõu koha pealt ääretult oluline. Me sõltume üldisest majanduskeskkonnast. Kui majandus on tõusujoonel, läheb ka Saaremaal hästi.

Saaremaa ettevõtluses on suhteliselt suur osakaal näiteks väikelaevaehitusel, kummitööstusel, elektroonika- ja toiduainetetööstusel. Aastatega on kujunenud stabiilne ja arenev majanduskeskkond, kus oma osa on ka turvalisel elukeskkonnal. Saaremaa ettevõtted on viimastel aastatel pigem laienenud kui kokku kuivanud. Turismis on positiivne see, et ta annab tööd väga paljudele maapiirkonna inimestele ja need on kohalike inimeste ettevõtted.

Kas vallad saaksid ka ise teha midagi ära töötuse vähendamiseks? Näiteks organiseerida töötutele meestele metsatöid kasvõi kohaliku katlamaja jaoks võsa raiumiseks? On ju teada, et pikaaegsetel töötutel kaob isegi harjumus tööd teha.
Kas nt Valjala vallal on metsamaad, kus mehed saaks teha harvendusraiet?

Mõni omavalitsus on püüdnud küll. Valjala vald näiteks tegi kunagi tööpaja töötute aktiviseerimiseks läbi ümberõppe. Töötuid on kaasatud hädaabitöödeks.
Valjala tööpada on väga paljusid inimesi aidanud. Valjala töötud on küll rahul olnud. Kindlasti saab aidata, aga see ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne. See oleneb kohaliku kogukonna tahtest, kas ta peab töötutega tegelemist oluliseks, et püüda neid ühiskonnas aktiivsetena hoida.

Mida soovite selleks aastaks saarlastele?
Soovin head töist aastat. Et me jätkuvalt suudaksime teha koostööd ja saaksime erimeelsused, mis teinekord esile kerkivad, lahendatud.
Peame julgemalt arutlema suundumuste üle, millisena me tahame oma saart näha 20-30 aasta pärast. Milliseid arengusuundi valida, et saarel kaasaegne ja elamisväärne elukeskkond oleks. Et meie probleemiks ei oleks see, et nii palju inimesi saarelt lahkub, vaid et inimesed sooviksid siia elama asuda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 293 korda, sh täna 1)