Saarlased ja hiidlased tahavad Saarte programmi uuesti ellu kutsuda

Saarlased ja hiidlased tahavad Saarte programmi uuesti ellu kutsuda

HEAD ASJAD TAGASI: Saaremaa Omavalitsuste Liidu esimees Raimu Aardam leiab, et Saaremaa vajab ühte tõsist regionaalpoliitilist toetusmeedet, mis aitaks siinset kulukamat eluolu pisut siluda. Foto: Egon Ligi

Seoses 2014. aastast algava uue finantsperioodiga kõneldi riigikogu maaelukomisjonis regionaalprogrammide tulevikust. Maaelukomisjoni hiidlasest liige Kalev Kotkas arvab, et saarte elu kitsaskohtade lahendamiseks tuleb uuesti ellu kutsuda Saarte programm.

Kalev Kotkas rääkis Saarte Häälele, et Eesti on küll väike, aga piisavalt mitmekesine ja mured on erinevates piirkondades sageli üsna erinevad. Saartele eripäraste probleemidega tegelemiseks vääriks taastamist 2003. aastal tegevuse lõpetanud Saarte programm.
Kotkase sõnul võiks Saarte programmi rahaga pidada Hiiumaal ja Saaremaal üleval täiendavaid päästedepoosid, parandada perearstiabi kättesaadavust või toetada väikesi põhikoole, mis üle-eestilise ühe lauaga löömise ohu alla satuvad.
“Need on asjad, millest mina täna puudust tunnen ja kus ma näen, et riigil täna raha ei jätku,” ütles riigikogu liige. “Kui proovitakse suhtuda kogu Eestimaasse ühtsete reeglitega, siis teatud piirkonnad kannatavad,” lisas ta.
Toetused maaelu arengukavasse

Kalev Kotkas rääkis, et teoreetiliselt võiks toetused piirkondadele meetmetena sisse kirjutada uude maaelu arengukavasse või riiklikusse arengukavasse. “Teine asi on puhtalt riigi rahanduspoliitiline küsimus ja valikute küsimus, kas seda raha antakse saarte elujärje parandamiseks või pannakse kaitsekulutustele,” osutas sotsiaaldemokraat Kotkas võimul olevate paremerakondade eelistusele.
Saarte programm oli üks kuuest regionaalsest programmist, mis alustas tegevust 1994. aastal riigikogus heakskiidetud regionaalpoliitika kontseptsiooni alusel. Programmi tegutsemise ajal 1996–2003 jagati Saarte programmi raames ligi 65 miljonit krooni.
Saaremaa omavalitsuste liidu esimees Raimu Aardam tõdes teemat Saarte Häälele kommenteerides, et Saaremaa jaoks puudub praegu jõuline regionaalpoliitiline meede. “Kunagi oli Saarte programm, mis oli väga vinge, ja ma olen ka ise sinna üsna mitmeid projekte kirjutanud,” rääkis Aardam, avaldades kahetsust, et tänaseks on enamik omaaegsetest regionaalprogrammidest likvideeritud. “Meie jaoks on jäänud ainult väikesaarte programm, kust me saime Vilsandi liinilaeva,” lisas ta.

Saarte programm oli aga saarte erisuste ja natuke kallima eluviisi leevendamiseks väga hea, leidis Aardam. Projekte oli lihtne kirjutada ja lihtne põhjendada ning rahastamine otsustati ära kohapeal. “Ei olnud mingeid erilisi poliitilisi lende, nagu täna on väga paljude programmide puhul tuntav. Ressursi juures on teatud erakond ja jaotused toimuvad ilmselgelt üsna tihti sellel põhimõttel,” teadis Aardam.
Tunnustust avaldas Kihelkonna vallavanem ja SOL-i esimees Raimu Aardam ka riiklikule investeeringute programmile (RIP), kus omavalitsuste liit koostöös maavalitsusega reastas rahastatavate objektide pingerea. “Kahjuks RIP kadus ja sellega kadus ära ka jõuline regionaalne tegevus kohapeal. Nüüd on raha jagamine läinud maakonnast kaugemale,” võttis Aardam teema kokku.

Regionaalprogrammid muutuste lävel

Praegu tegutsevad järgmised piirkondlikud regionaalprogrammid: Setomaa arengu programm, Kihnu regionaalprogramm, Peipsiveere programm ja Väikesaarte programm.
Riigikogu maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva oli komisjonis toimunud piirkondliku ettevõtluse toetusprogrammide arutelul seda meelt, et tulevikus peaks piirkondlike programmide suund olema leviala suurenemise suunas. “Miks mitte laiendada regionaalprogramme näiteks Võrumaale või Mulgimaale. Igal pool on samalaadseid probleeme, ei ole töökohti ja inimesed kolivad piirkonnast ära,” ütles Kalvi Kõva Saarte Häälele.
Siseministeeriumi regionaalpoliitika osakonna nõunik Madis Kaldmäe märkis, et regionaalse lähenemise puhul tuleks eelkõige selgeks teha, kas jagada kogu Eesti piirkondadeks või aidata mingeid piirkondi järele, ning millistel alustel (omavalitsuste alusel, maakondlikult, kultuuriliselt) piirkondadeks jagamine peaks toimuma.

Ettevõtluse arendamise sihtasutuse juhatuse esimees Ülari Alamets ütles, et EL-i uuel finantsperioodil võiks toetada suuremaid piirkondi ning et regionaalarengu väikeprogrammid on andnud hea kogemuse, kuidas võiks sarnaste tunnustega piirkondade kitsaskohti kompleksselt lahendada. See tähendaks seda, et vaadeldakse koos nii elu-, loodus- kui ka ettevõtluskeskkonna seisundit, murekohti, tugevusi. Lepitakse kokku prioriteedid, eesmärgid ja tegevused ning sellele järgneb juba tegevuste ja selleks vajaliku investeeringu kokkuleppimine. Kõik see peab toimuma kohaliku initsiatiivi ja erinevate organisatsioonide koostöös.
Lääne-Eesti ja selle piirkonna saarte puhul tuleks Alametsa sõnul arvesse võtta saarte eripära, mida tuleks muuhulgas vaadelda mandriühenduse ja avalike teenuste kättesaadavuse võtmes.
Lääne-Eesti puhul on oluline mereäärsus, kaugus suurtest tõmbekeskustest, hõreasustus. “Samas ei ole need ka Eesti kontekstis ainuomased eripärad, konkreetsete piiride tõmbamine oleks praegu kindlasti ennatlik,” rääkis Alamets.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 70 korda, sh täna 1)