Kaie Kand: saan vähemalt enda vastu aus olla (2)

Kaie Kand: saan vähemalt enda vastu aus olla

ORISSAARE AITAB: Paar aastat tagasi Saarte Häälele intervjuu andmiseks kohtus Kaie Kand ajakirjanikuga Orissaare staadioni kuulsa tamme juures. Nagu aeg näitab, on kodukoht Kandile saatuse vingerpussidele vaatamata truuks jäänud. Foto: Raul Vinni

Vaatamata pikalt vigastuste küüsis vaevlemisele ei jäta Orissaarest pärit mitmevõistleja Kaie Kand (28) jonni ning üritab kogu südamest pääseda suvisele Londoni olümpiale. Selleks tuleb tal saavutada oma isiklikule rekordile (5979 punkti) lähedane tulemus. Tõde selgub üsna pea.

Kaie Kand elab juba pikemat aega Hollandis ning seetõttu tuleb intervjuu tegemiseks appi võtta Skype.
Kolm aastat tagasi viimase välishooaja teinud Kand on entusiasmi täis ning seda suuresti seetõttu, et Orissaare spordiinimeste korraldatud toetuskampaania andis tema tegemistele uue hingamise.

Kuidas tervis on?
Vahelduva eduga. Hetkel ei kurda. Lubab treenida ja esimesed võistlused ka teha. Siis vaatame edasi. Viimased aastad on näidanud, et pikki plaane teha ei tasu.

Kuidas treenid, kus laagerdad?
Treenin põhiliselt Hollandis Papendalis, kus ka elan. Aga tänu paljude heade inimeste abile käisin ka kolmenädalases treeninglaagris USA-s Chula Vistas, mis oli treenimiseks väga superkoht.

Ütlesid, et head inimesed aitasid. Kes need head inimesed olid ja miks nad aitasid?
Toetajaid, kes Orissaares algatatud kampaaniaga kaasa tulid, oli palju. Eriti tahaks tänada Kaire ja Margus Nurjat, kes kogu selle toetuskampaania ideega välja tulid ja selle ka ellu viisid. Vald oli samuti üks suuremaid toetajaid.
Minu üllatuseks oli toetajate hulgas lisaks paljudele kohalikele inimestele ka minule täiesti tundmatuid inimesi ja sealhulgas mittesaarlasi. Lisaks vallale toetas mind 16 eraisikut.

Palju raha kokku said?
Kokku sain 1165 eurot. Seda oli palju enam, kui ma ise julgesin loota.

Ma arvan, et ei liialda, kui ütlen, et nii mõnigi spordisõber on sind mõttes juba maha kandnud. Kas nende inimeste toetus aitab sind ka vaimselt edasi pürgida? Motiveerib?
Jah, kindlasti. Kuigi ma ei taha siinkohal lubama hakata, et nüüd tuleb kohe supertulemus. Tõsi on see, et viimaste aastate jooksul on mul tervisega sageli probleeme olnud ning nii on heasse vormi raske jõuda.
Siiski otsustasid veel kord olümpiale pürgida.
Jah, ning olümpiale jõudmiseks teen ma kõik endast oleneva ja üritan viimse võimaluseni.

Mis on sinu terviseprobleemide põhjus olnud? Palju räägitakse Eestis kasutatavatest valedest treeningumeetoditest. Kas need või lihtsalt nõrk tervis?
Olen aru saanud, et olenemata sellest, kuidas ma treenin – vähem või rohkem –, ei oma see tähtsust. Iga paari kuu tagant hakkavad Achilleuse kõõlused jälle valu tegema. Paljude füsioterapeutidega nõu pidades olen jõudnud järeldusele, et probleem on eelkõige minu pöidade ehituses ja nende väheses painduvuses, mis tekitab nii liigestes kui ka säärelihastes rohkelt pingeid ja sealt edasi mõjub ka kõõlustele.
Treeningumetoodika kritiseerimist oli kõvasti ka Eestis, aga nüüdseks olen treeninud totaalselt teiste põhimõtete järgi ja oluliselt väiksemate koormustega ning võin kindlalt väita, et vähemalt minu probleemidel ei ole absoluutselt mingit seost valede treeningumeetoditega. Valutavad täpselt samamoodi siin, kus ma treenin teisiti.

Kas teadmine, et valu tuleb nii või teisiti, sind treenides tagasi hoidma ei pane?
Ei… üldiselt olen viimasel ajal lähtunud pigem mõttest, et täna teen kõik, mis võimalik, sest võib-olla homme on jalad valusad ja tuleb pingil istuda. Üritan igast treeningust võtta, mis võtta annab. Pigem olen vahel liialt kaua oodanud väikese puhkuse võtmisega ja seega ehk mõnikord asjad hullemaks teinud.

On sul olnud mõnikord ka tunne, et kurat küll, nende jalgadega ei saa ju midagi teha? Naelikud varna ja kogu moos!
Oh neid hetki on ikka olnud rohkem kui üks kord. Möödunud sügisel oli vahest üks pikem järelemõtlemise koht. Siiski on neid päevi, kus ma treenimist nautida saan, veel rohkem kui neid, kus tuju halvaks läheb. Ei saa ju üks sportlane enne olümpiahooaega lõpetada. Otsustasin mitte hellitada liigseid ootusi ja lootusi, aga vaadata, kuidas asjad sujuvad, ja võimaluse korral paar ilusat võistlust teha. Kui ei õnnestu enam tiitlivõistlustele pääseda, saan vähemalt endale ausalt öelda, et proovisin viimseni.

Olümpiani on loetud kuud. Kuidas sa kavatsed sinna jõuda?
Loodan nüüd pigem targalt treenida ja jalgu mitte liialt koormata. Teen siin Hollandis kaasa paaril üksikalade võistlusel ning loodan jõuda piisavalt heasse vormi, et üritada olümpia B-normi – olgem ausad, A-norm on veidi liiga krõbe.
Mitmevõistlus on plaanitud juuni algusse. Suvine EM-i norm on 5930 punkti ehk siis OM-i B-normi (5950) sihikule võttes oleks ka see kohe täidetud.
Põhiliselt pabistan oma kiiruse pärast. Selle taha võib jääda olulisi sentimeetreid ja sajandikke nii mõnelgi alal. Tehniline õnnestumine on rohkem selle taga, kui palju suudan võistlustel külma närvi säilitada.


Kaire Nurja: kodu peab aitama

Kaie Kandi toetuseks rahakogumiskampaania algatanud Kaire Nurja ütles Saarte Häälele, et raha kokkusaamine võttis aega pool aastat. Nurja ise on väsimatult otsinud Kandile toetust kõikjalt.
“Olen püüdnud selgitada, et spordis ei ole nii, et kui on vigastus, siis oled kohe maha kantud,” ütles Nurja, kelle jõupingutused on kokkusaadud toetuse näol ka reaalset vilja kandnud.
“Kes siis veel peab aitama, kui mitte oma kodu. Siin sind oodatakse ja toetatakse,” ütles Nurja Orissaares algatatud kampaania kohta, kus suurema summaga pani õla alla ka omavalitsus.
Kui Kaie Kand peaks Londonisse jõudma, siis Nurja ise uduse Albioni pealinna ei jõua. Põhjus on lihtne. “Mul pole sellist ressurssi,” naeris Kaire Nurja, kuid lubas omakandi tüdruku jaoks kahe käe pöidlad pihku suruda.
Raul Vinni

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 290 korda, sh täna 1)