PRIA maksab toetust metsloomade poolt murtud lammaste eest

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) maksab metsloomade rünnakute ohvriks langenud loomade eest toetuse välja, kui veterinaarid loomade hukkumist tõendavad.

Põllumajandusministeeriumi kantsler Ants Noot vastas Saaremaa talupidajate liidu juhatuse liikme Aivar Kallase kirjale kiskjate murtud loomade PRIA põllumajandusloomade registrisse jätmise ja toetuste maksmisel nende arvestamise kohta, et looma karjast väljaviimine loetakse toetuse taotleja tahtest sõltumatuks, kui loom on hukkunud ja taotleja on saatnud PRIA-le viivitamatult ka sellekohase taotluse põllumajandusloomade registrisse kantud andmete muutmiseks ning taotlejal on selle tõendamiseks ka veterinaartõendi vormi 2T koopia või selle puudumisel piirkonna volitatud veterinaar-arsti kirjalik kinnitus.

Kantsler viitab põllumajandusministri 21.12.2009 määrusele nr 130 “Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse ja piimasektori eritoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord ja põllumajandusloomade loomühikute arvestuse alused” ja selle § 5 lõigetele 4 ja 5.

Samuti viitab kantsler oma vastuses AivarKallasele põllumajandusministri 23.04.2010 määrusele nr 47 “Loomade karjatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (§ 8 lg 16), mille järgi ei nõuta loomapidajalt taotletud toetust tagasi, kui loom on hukkunud või veterinaarsetel kaalutlustel hukatud ja selle tõendamiseks on piirkonna volitatud veterinaararsti kirjalik kinnitus.
Aivar Kallas põhjendas pöördumise saatmist ministeeriumisse loomapidajate murega, mis saab siis, kui loomad on PRIA põllumajandusregistris arvel ja toetus nende pidamise eest taotletud, aga vahepeal läheb osa loomi metsloomade rünnakute tõttu karjast välja.

“Nüüd on siis selge, et huntide murtud lambad jäävad PRIA registrisse aasta lõpuni toetusõiguslikena üles,” avaldas Aivar Kallas Saarte Häälele oma rahulolu. Kallase sõnul tingisid ministeeriumi poole pöördumise ka ametnike erinevad tõlgendused. “Pahatihti vaidlevad ametnikud selle üle, kas loomapidajad on ise oma karja piisavalt kaitsnud või ei ole seda teinud,” rääkis Kallas.
Küll aga jääb Kallase sõnul küsimus, mis saab huntide rünnakute tõttu kaduma jäänud loomadest, sest nende hukkumist ei saa ju ka veterinaararst tõendada. “Ka need loomad tuleb arvestada ründe ohvriks,” ütles Kallas, lisades, et taluliit kavatseb ka sellekohase nõudega ametnike poole pöörduda.

Hunte tuleb küttida valgetel öödel

Saaremaa taluliidu juhatusel on Aivar Kallase sõnul kavas hundilaskmislubasid juurde taotleda. Ta tõi näiteks, et Üru, Varkja ja Karujärve maadel on hunte liikumas nähtud ja Kallas olevat ka ise näinud sealkandis kaks korda hundijälgi.
“Nii et hundid on meil endiselt liikvel ja aktiivsed,” nentis Kallas, lisades, et lootus, et paari hundi mahalaskmisega on nüüd võsavillemeid kole väheks jäänud, ei pea paika.
“Hunte saab lasta ikkagi valgel suveööl, mitte pimedal talvel,” põhjendas Kallas hundilaskmislubade juurdetaotlemist just suvel.

Samas ütles Kallas, et talunikud ootavad kiiresti vastust ka mahalastud huntide DNA-analüüsi kohta. “Kui Aleksei Turovski jutu järgi on tegemist koerhuntidega, siis meie 100-protsendiline seisukoht on, et need hundid tuleb küll kõik hävitada, sest seda geneetilist baasi metsas edasi arendada küll ei tohi,” väitis Aivar Kallas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 367 korda, sh täna 1)