Sõrve pommimetsad on suurepärane praktikabaas (3)

POMMIARHEOLOOGIA: Pommigrupi liige Margus Kurvits näitab maapõuest paljastuvaid 130 mm miine. Alguses kaevatakse kopaga ja siis hakatakse juba väiksemate riistadega puhastama. Foto: Raul Vinni

Sõrve sääre metsad on nii kõvasti II ilmasõja aegseid lõhkekehi täis pikitud, et isegi rootslastele on see uudne kogemus ning suurepärane võimalus raamatuteadmisi praktikas lahendada.

“Neil seal Rootsi sõjaaegse laskemoonaga probleemi ei ole,” selgitas Lääne-Eesti pommigrupi juht Janek Sõnum, miks rootslased on just Eesti oma väljaõppekohaks valinud.
“See on tõesti hea kogemuste saamise koht,” kinnitas Rootsi tsiviilagentuuri MSB demineerija Eric Bölin Saarte Häälele.

“Üllatusi just ei ole, aga lõhkekehade rohkus on küll muljetavaldav,” lisas Bölin eile Lindmetsa mägedes toimetades.
Sõrve on Janek Sõnumi arvates selliseks väljaõppeks üks paremaid kohti, mis üldse olla saab. Lõhkekehadel ei paista siin lõppu tulevat. Eile keskpäevalgi kaevati välja neli 130 mm miini, mis tasapisi liivasest pinnasest paistma hakkasid. Viis miini oli samast kohast välja võetud juba üleeile ning lisaks lahendas pommirühm sealsamas Sõrves kaks jooksvat väljakutset.

Sõrve maapinnast tuleb välja kõike. Nii lennukilt ja maalt kui ka inimese käest lendu läinud lõhkekehi. Sõnum tõdes, et Sõrves on täitsa eristatavad piirkonnad, kus lõhkekehi leidub rohkem. Seal, kus on kunagi kõvemad madinad käinud.
“Näiteks Lõu piirkond,” tõi Sõnum näiteks koha, kus asub ka teada-tuntud tankitõrjeliin. Arvudest rääkides märkis Sõnum, et kui väga jämedalt võtta, siis saab Lääne-Eesti pommigrupp aastas 200–300 väljakutset, nendest pooled on Saaremaalt ja omakorda neist suurem osa just Sõrvest. Seega moodustab Sõrve väga olulise osa demineerijate tööpõllust. Eestis on päästeameti andmetel midagi taolist vastu panna vaid Sinimägedel Ida-Virumaal.

“Tööd oleks oi-oi kui palju,” arvas Janek Sõnum, kuid lisas, et hetkel on neil võimekust täpselt nii palju, et saab väljakutseid lahendada. Et pommigrupp hakkaks ise mööda metsa käima ja metalliotsijaga lõhkekehi otsima, praegu võimalik ei ole. Sõnumi kinnitusel oleks see tegelikult meeletu töö.

Miks kolmveerand sajandit hiljem ikka ja jälle lõhkekehi välja tuleb, selgitas Sõnum, et eks maapind tõuseb ja see toob sinna peitunut ka rohkem välja. Näiteks olid ka need miinid, millega eile tegeleti, maast väljas vaid otsapidi, kui üks mees need avastas. Edasi uurides selgus, et lõhkekehi on seal rohkemgi.
Aga pomm võib ka niisama metsas vedeleda. Sõnum tõi näite, et üks üleeilsetest väljakutsetest oligi selline, kus keegi oli lõhkekeha kenasti puu najale tõstnud.

 

ROOTSLASED ÕPPIMAS

Rootsi demineerijad on Eestis väljaõppel juba kolmandat korda. Tegemist on Rootsi tsiviilagentuuri demineerijatega, kes töötavad ainult välismissioonidel. Rootslased käivad praktiseerimas päästeameti demineerimiskeskuse kõigis neljas regionaalses pommigrupis. Pikemat aega treenitakse koos Lääne-Eesti pommigrupiga Saaremaal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 175 korda, sh täna 1)