Vana-Roomassaares kasvab saladusi hoidev tamm (3)

Vana-Roomassaares kasvab saladusi hoidev tamm

VÄGEVA TAMME ALL: Leo Filippovi sõnul võiks selle uhke puu all sportlasi autasustada või spordiüritusi alustada. Foto: Sander Ilvest

Tegijaid austatakse. Nõnda tänasid eestlased ka 1936. aastal kahe kuldmedaliga Berliini olümpiamängudelt koju naasnud Kristjan Palusalu. Tema auks istutati üle Eesti mitmeid tammesid, üks neist kasvab ka Saaremaal.

Saladusliku tamme istutajaks peetakse Kuressaares Vana-Roomassaares endale elamu ehitanud meest Gustav Transtokki. Perekonna eest puu sõnumit saladuses ei hoitud. “Nii palju kui mina mäletan, teadsid seda puu lugu ikka ka kõik naabrid,” meenutas oma lapsepõlve nüüd tamme eest hoolitseva pere isa Janis Lember.

Saare maavalitsuses töötav Leo Filippov sai olulise sõnumiga tammest teada juhuslikult. “Tänu Pertti Paloheimo kirjutatud raamatule “Spordisangar”, mis räägib Kristjan Palusalust, ma uurima hakkasin, kas ehk siingi on mõni Palusalu auks istutatud puu, ning siis sain selle vihje,” rääkis Filippov.

Kardeti puu raiumist

Võõrvõimude valitsemise ajal avalikkusele tamme loost palju ei räägitud kartuses, et puu maha raiutakse. Nii kasvaski tamm nagu iga teinegi puu suuremat tähelepanu saamata. “Siin olid vanasti ka kõrge sirelihekk ja paplid,” mainis pereema Anneli Lember, lisades, et tammepuu polnud lihtsalt tänavalt näha.

Peale kultuurilise väärtuse on Palusalu-tammel ka teaduslik väärtus. “Ta on tamme kohta väga eripärase kujuga,” kirjeldas Leo Filippov puu võrale viidates. “Ilmselt peavad dendroloogid uurima hakkama, kas tegemist on omaette vormiga või on see tõesti lihtsalt hea kokkusattumus, et istutati puu ning sellest kasvas nii paljuharuline ja tõsine eksemplar, nagu seda oli ka meie spordisangar.”

Maja omanikud ja linnavalitsus on tamme märgistamise poolt. “Mis meil saakski selle vastu olla, kui inimesed tahavad tamme vaadata ja selle kohta rohkem teada,” sõnas Anneli Lember, kes on andnud nõusoleku koostööks infotahvli kujundamise osas. “Kõik on läbirääkimiste küsimus,” sõnas ta. Samal seisukohal on ka Kuressaare linnapea Mati Mäetalu. “Eks nüüd tuleb see kodanikualgatus lihtsalt käsile võtta ja vaadata, kuidas on kõige mõistlikum tamme eksponeerida,” lausus ta.

“Kui meil on linnas tõesti selline võimas puu, siis igal juhul tuleb siin koostööd teha, seda enam, et järgmisel aastal on Kuressaare linna 450. aastapäev,” andis linnapea Mäetalu lootust, et haruldasele tammele hakatakse suuremat tähelepanu pöörama õige pea.

“Kui seda elektriposti natuke nihutada saaks, mahuks tänava äärde kenasti üks väike informeeriv tahvlike, kus oleksid Kristjan Palusalu ja võib-olla ka kuulsa tamme istutaja pildid,” selgitas Filippov. Linnavalitsus on koostööks valmis.

“Meie võime korraldada ideekonkursi, aga eks selles osas tuleb kõik veel läbi rääkida, kuna tamm asub ju eramaal ja see seab planeerimisele ka mõningad piirangud,” ütles linnapea ja lisas, et ka tamme edasise hooldamise küsimus vajab pikemaid nõupidamisi krundi omanikega.

Vaja esile tuua

“Selline haruldane puu tuleb kindlasti linnapildis esile tuua, kas siis infotahvli või millegi muuga,” on linnapea sama meelt, et kunagise olümpiavõitja auks istutatud puu väärib äramärkimist.

Noore ja võõrvõimudest räsitud Eesti jaoks oli Kristjan Palusalu spordisangar, müütiline kuju, kes andis riigile eneseusku ja pani rahva juubeldama. Olümpiamängudelt esimesed kuldmedalid võitnud sportlasele kingiti lisaks loorberipärgadele ja medalitele ka talu ning Kadrioru parki istutati tammed.

Kui neljakümnendatel aastatel Eestisse tunginud Nõukogude väed Narva jõe ületasid ja Tallinna vallutasid, kisti pargist juurtega üles ka Palusalu auks istutatud puud. Spordisangari staatus kaotas tähenduse, Berliini mängud kustutati Nõukogude ajalooannaalidest. Palusalu auks mujal Eestis istutatud tammed jäid aga kasvama.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 017 korda, sh täna 1)