Pöide kirik võib olla Eesti vanim kiviehitis (video!) (12)

Pöide kirik võib olla Eesti vanim kiviehitis

INFOPÄEVAL: Projektijuht Kaire Tooming (vasakul) tutvustab Pöide kirikus läbi viidud uuringuid ja selgitab, et lõpptulemusena valmiva restaureerimisprojekti abil peaks Pöide kirik vabanema liigsest niiskusest, mis on ajaloolise hoone seinad roheliseks värvinud. Paremal seisab Tornimäe põhikooli direktor Raili Nõgu, kes külalistele maitsva lõunasöögi pakkus. Foto: Sander Ilvest

Suvel Pöide kirikus toimunud uuringud annavad alust arvata, et hoone võib olla Eesti vanim kiviehitis, mille ehitamist alustati tunduvalt varem, kui siiani arvatud.

“Me teame kindlasti, et Pöide kuulub Eesti vanemate ehitiste esiviisikusse või koguni esikolmikusse, kuid meil ei ole praegu veel esitada dokumentaalset kinnitust, et ta on kõige vanem,” ütles Central Baltic INTERREG IV A projekti “Läänemere piirkonna ajalooliste maakirikute jätkusuutlik haldamine” (SMC) projektijuht Kaire Tooming. Ta lisas, et kuigi suvel kirikut uurinud spetsialistid on arvanud, et Pöide kirikut võib pidada Eesti vanimaks, siis ametlikult seda keegi veel kinnitanud ei ole.

“Uuringud ei ole lõppenud ja lähevad edasi,” ütles Tooming eile Pöide kirikus toimunud infopäeval, märkides, et siiani kogutud info vajab veel põhjalikku analüüsi. Andmete põhjal valmib kevadeks restaureerimisprojekt ning siis selgub, milliste töödega kirikus edasi minnakse, ning otsitakse ka rahastamisvõimalusi.

Rändmeister OÜ juht Juhan Kilumets ütles, et uuringute üldine eesmärk oligi täpsustada kiriku ehitusetapilist kujunemist keskaja jooksul. Kilumets tõi näiteid kaevetöödel välja tulnud avastustest ja lisas, et nende põhjal võibki väita, et tegemist on Eesti vanima kivihoonega.

“Absoluutseid dateeringuid siiski veel välja öelda ei taha,” sõnas Kilumets, selgitades, et kui uurimistulemuste analüüsid annavad vastuse, mis oli enne ja mis pärast, siis sellele järgneb ka absoluutne dateering. Kilumetsa sõnul oli tänavu suvel kõige mahukam uuring just kirikukrohvide ja viimistluse uuring ning selle käigus tehti ka muid avastusi, lisaks varem meedias juba kajastust leidnud seinamaalingule.

“Aga saladused jäävad meist siia veel maha,” ütles krohvikihte uurinud restauraator Eva Mölder, lisades, et Pöide kiriku kõige suurem vaenlane ongi liigne niiskus.

“Hea uudis on see, et katuse ehitamist alustatakse ja laupäevane vihmasadu oli üks viimaseid läbisadamisi,” rääkis Mölder, kes nägi oma silmaga, kuidas vihm Pöide kiriku katusest läbi pladises. Sellisele niiskusele vaatamata on restauraatorile üllatusena seinamaalingud ja siseviimistlus koguni paremini säilinud, kui osati arvata.

Veel märkas kogenud restauraatori silm, et kõik, kes kunagi Pöide kiriku siseviimistlusega tegelenud on, olid oma ala meistrid. Et kõike leitut säilitada ja edaspidi eksponeerida, tuleb Eva Möldri hinnangul esiteks lahti saada liigniiskusest ja seejärel hoolt kanda selle eest, et see niiskus tagasi ei tuleks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 253 korda, sh täna 1)