Kaks päevavaimse pärandi jälgedes

Kaks päevavaimse pärandi jälgedes

Foto: Hille Tarto

Pätid, apurokk ja uisk Muhus ning söömarenn, paldid, Ammuker ja Martin Körber Sõrves.

Kui ma Hellamaa külakeskusse jõuan, on õue peal täie hooga käimas laste-

etendus. Publik on elevil ja naeruhäälne – Naksitrallid on ju laste lemmikud.

Tiina Jõgi, külakeskuse juhataja viib mind tagaukse kaudu majja, kus hakkab kohe silma puhtus, kord ja uus särav köögisisustus. “See on meil kogukonnaköök, et saaks väiketootjaid aidata. Kui köögi valmis saime, hakkas siin koos käima ka keedusse klubi – muhulane keedab, mitte ei tee süüa…” seletab Tiina.

On kohe tunda, et majas on hästi mõnus, pole siis ime, et rahvas tahab siin koos käia.

“See oli koolimaja, mis 2002. aastal lõpetas tegevuse, siis oli koolis kuus last. Viimases lõpus hakkas külarahvas muretsema, et siis on maja surm, kui see tühjaks jääb. Tehti külakoosolekuid ja mingi hetk hakkaski kogu valla kultuur siit majast läbi käima. Tullakse üle Muhu, naised tulevad talvel kord nädalas ja terve suve läbi, jalgrataste või tõukekelkudega. Meil käivad Kohvitoa naised, teeme kohvi ja käsitööd ning õpime vanu tantse.”

Hille Tarto

Edasi loe värskest Oma Kodust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 397 korda, sh täna 1)