Püsiühendus – miks poolt või vastu? (11)

OÜ-s Eesti Uuringukeskus maanteeameti tellimusel tehtud uuringus osalenud Saare maakonna püsielanikel paluti avatud küsimusega täpsustada, miks nad pooldavad või ei poolda püsiühendust.

Uuringu käigus küsitleti Saare maakonna 500 püsielanikku, kellest 52% olid naised ja 48% mehed.

Püsiühenduse poolt-argumendina nimetati kõige sagedamini võimalust kiiremini üle väina saada ja seeläbi muudeks toimetusteks aega juurde võita.

Lapsed käiksid sagedamini kodus

Väga sageli mainiti ka püsiühendusega kaasnevat võimalust liikuda ööpäevaringselt endale sobival ajal, sõltumata laevagraafikust, ja pääsemist parvlaeva järjekorras ootamisest. Pakuti, et püsiühendus teeb väina ületamise mugavaks, ilmastikust sõltumatuks ja garanteerib kindla ühenduse mandriga – ka hädaolukorras pääseks kindlalt ja kiiremini liikuma.

Vanema põlvkonna vastajad tõid mitmel korral välja, et lapsed jõuaksid siis kiiremini üle väina ja käiksid rohkem kodus.
Eraldi toodi välja ka turvalisema liiklemise aspekt – püsiühenduse korral oleks liiklusvool ühtlasem, ei peaks laevale tõtates kiirust ületama ja möödasõite tegema. Mõnel korral mainiti ettevõtluskliima paranemist, ülejäänud põhjendusi toodi välja harvem.

Mõned illustreerivad näited vastustest: “Parvlaevaühendus olgu nii hea kui tahes, püsiühendus on parem.”; “Tööinimestele vajalik, romantikutele olgu laev.”; “Kui praam on maanteepikendus, siis ei oleks silda vaja, st kui saaks ööpäevaringselt sõita. Saare elanik ei tohiks kannatada sellepärast, et ta on saare elanik. Heade parvlaevaühenduste korral ei ole sillaehitus aktuaalne, kuid kui tuleb tagasilöök praamiühenduses, siis saab sild aktuaalsemaks. Peamine on, et ühendus toimiks. Arengu seisukohalt on sild kindlasti parem.”; “Eelmisel aastal pani Eesti riik kahe sadama ümberehitusse 800 miljonit. Lisaks dotatsioonid. Eesti riigile tuleks sild kasulik. Silda nii lihtsalt kinni ei
pane vastuolude korral.”;

“Saarlased on kaua harjunud olema mere taga ja vaatama igatsusega saare poole, püsiühendus looks kindlustunde saarlasele, et saab igal ajal koju.”; “Olen nii palju külmetanud ja oodanud noorena praami oodates…”.

Omapära läheb kaotsi

Püsiühenduse vastased tõid kõige sagedamini põhjenduseks, et püsiühendus kaotaks saarelisuse tunde ja saare omapära võib seeläbi kaotsi minna.

Püsiühendusel ei nähta mõtet, kuna olemasolev parvlaevaühendus on vajadusi rahuldav ning laevasõitu peetakse atraktiivseks. Kardetakse külastajate juurdevoolu saarele ja turvalisuse vähenemist.

Püsiühendusega kaasnevad lisakulud ning kaheldakse selle projekti kasumlikkuses. Peljatakse koormust looduskeskkonnale, privaatsuse kadumist ning seda, et sild ei taga halva ilma korral ühendust.

Mõned illustreerivad näited vastustest: “Arvan, et leian selle 20 minutit, et praamiga sõita.”; “Turistid on juba ära tüüdanud. Kalad on ka põgenenud juba tekkinud vibratsiooni eest.”; “See raha, mis pannakse uuringutesse ja silda, pandagu parem teeremonti ja praamide arendamisse.”; “Inimesed ei tea, et sild tuleb tasuline ja mitte odavam kui parvlaevaühendus.”; “Üsna palju on argumente, alates keskkonnahoiust kuni raha aruka kasutamiseni. Ei arva, et see tooks rahva tagasi saarele, raha võiks kulutada arukamalt, näiteks luua töökohti saarele.”; “Olen teistes riikides käinud ja minu arvates on parvlaevaühendus Saaremaale parim. Ühendus parvlaevadega võiks vaid kiirem olla. Tormid ja tuuled takistavad silla ületamist, tunnelid tilguvad läbi.”; “Meeldib praam, saab Virtsus käia, jalga sirutada. Kui on tormid, siis tunned eraldatuse tunnet.”; “Laev on hea küll. Olen sellega algusest peale üle käinud, kui ainult kaks autot peale mahtus.”.

Allikas: “Saare maakonna elanike ja ettevõtete meelsuse uuring püsiühenduse arendamise suhtes paranenud parvlaevaühenduse tingimustes”

Saare maavanem Kaido Kaasik:

Suure väina liiklusühenduse viimase uuringu üks tegevus oli ankeetküsitluse läbiviimine Saare maakonna elanike ja ettevõtjate seas. Uuringus osales 500 püsielanikku, 100 ettevõtet.

Küsiti püsiühendusega seotud arvamusi mitme nurga alt. Küsitluse tulemustes minu jaoks midagi üllatavat polnud. Elanike soovid olid ootuspärased. Küsitluse tulemustest võis välja lugeda nii ettevõtjate kui ka elanike kindlat soovi, et väinaületus peab tulevikus toimima kiirelt, mugavalt ja ööpäevaringselt.

Varasemast paremat parvlaevaühendust pooldas 68% ja püsiühenduse loomist 64% elanikest. Seega peavad otsustajad kaaluma, kas loome parema püsiühenduse tihedama praamigraafiku ja vastuvõetava hinnaga või ehitame üle Suure väina silla (tunneli poolt oli elanikest 27%).

Maavanema seisukoht ühtib küsitluse tulemustega, et ühendus Virtsu ja Kuivastu vahel peab olema kiire, mugav ja taskukohane nii kohalikele elanikele kui ka turistidele.

Lõpliku otsuse saab langetada siis, kui kahe variandi – parem parvlaevaühendus või sild – maksumuse suurusjärgud on välja arvutatud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 443 korda, sh täna 1)