Eesti riik ei austa oma arstide tööd (16)

Eesti riik ei austa oma arstide tööd

ARSTILE JÕUKOHANE: See lossipargis asuv eramu kuulus enne sõda kirurg dr W. Hoffmannile, praegu on see korda tehtud lossi mõõtu hoone kinnisvaraärimees Arti Arakase omanduses. Foto: Sander Ilvest

Meedikuamet kujunes tuhandeid aastaid tagasi. Algas metslaste nõid-arstist šamaanist ja jõudis vaarao templipreestrite kaudu sinuni, saarlasest lugeja.

Juba sajandeid on olnud kaks huvitavat seaduspära:

1. Kõikides riikides pääsesid sajandeid arstide juurde üksnes kuninglikud pered. Alamrahval arstiabile juurdepääsu polnud. Lihtrahva jaoks olid nõiad-ravitsejad-teadmamehed.

Veel 30 aastat tagasi kõneldi Saaremaalgi: koolitatud arstid ei tea midagi. Rupskipuljong AU-8 arvati ise haiguse üles leidvat ja ära “praavitavat”. Õiget ravi mõistvat vaid imeravitsejad – Kaika nõid, üks Leisi sisserännanud mees, samuti korduvalt Saaremaal oma mustkunstiga lihtsameelseilt raha kooriv nn Tambovi Lavruša. Pole kuulnud, et ta vahepealseil aastail oleks omandanud litsentseeritava tasemega meedikuhariduse, et suudaks tõenduspõhiselt selgitada oma tarbijat eksitava kuulutusega reklaamitava ravi tõestatavat edukust.

Veel XX sajandi algul oli Saaremaal, eriti Sõrves üsna mitu teadmameest.

Elu edenes Vene kahepäise kotka all Saaremaalgi. XIX sajandi algul kerkis Tori laiul J. W. von Luce (1750–1842) eestvedamisel esimene uusaegne haigla, mille ülalpidamiskulud saadi Laadjala mõisa tuludest ja patsientide sissemaksetest. Selle haigla üks viimaseid peaarste oli dr A. von Sass (1860–1931), kes elas praeguse Veski tänava 3 kaunilt remonditud hallis puitmajas. Sõitis hommikuti jalgrattal Torisse (jalgratas oli tollal kõvem sõna kui röögatult suur tänavamaastur täna Kuressaares). Helikopterit, aero-plaani ega dirižaablit, et lennata naabervalla poodi piima-leiba ostma, ei jaksanud osta isegi töökas popsipere.

2. Arstide elatustase oli palju kõrgem riigi keskmisest. Vististi teab enamik Kuressaare pensionäre, kus lossivallide eelkindlustusel asus kunagi Pioneeride maja / Jahimeeste maja (selle maja keldris mõrvasid Punaarmee ohvitserid 1941. aastal kuklalaskudega tavalisi saar-lasi!). Vahest teavad aga vähesed, et selle maja omanik oli 1935. aastast kuni Punaarmee Eesti “vabastamise” eest Saksamaale põgenemiseni Tori haigla kirurg dr W. Hoffmann. Tänapäeval on maja ärimeeste omanduses ja uuesti ilusaks remonditud.

Teine näide. Kui mööda Veski tänavat maakonnahaigla poole liikuda, on Suur-Sadama tänava nurgal (enne Aia tänavaga lõikumist) suur kivimaja. Rahvasuu kutsub seda tänini dr G. W. Carstensi majaks. Arvestades maja vanust, oli selle maja nooruses enamik Saaremaa popsikohtade rentnikest parimal juhul hobuseomanikud.

Edasi loe tänasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 117 korda, sh täna 1)