Idavaldade koostööst – emotsioonideta (4)

Juunikuus otsustasid idavaldade – Laimjala, Muhu, Orissaare ja Pöide – volikogud pidada suve lõpus ühise istungi, et arutada piirkonnale oluliste küsimuste lahendamise võimalusi koostööd tehes.

Istungi lähtepunktiks oli neli tõsiasja: elanikkond piirkonnas väheneb ja vananeb jätkuvalt; inimesed liiguvad sinna, kus on töökohad ehk tõmbekeskused asuvad meist liiga kaugel, et panustada vaid elukeskkonnale; noorte jäämise, naasmise ja tulemise tingimuseks piirkonda on mitmekülgsete, hästi väärtustatud töökohtade olemasolu; ainus alternatiiv ääremaastumisele on valdade ühine tulevikuvisioon ja selle nimel koos tegutsemine.

Positiivseteks muutusteks vajalik koostöö

30. augustil saigi esimene ühis-istung peetud ja ei olnud ühtegi valdkonda, mis oleks jäänud puudutamata, kuna koostöö tegemise võimalusi selles ei nähtud. Istungil kõlas ka arvamusi, et parim viis koostöö tegemiseks oleks valdade ühinemine. Kaardistatud sai terve hulk probleemkohti ja ka arenguvõimalusi, mille lahendamiseks ja elluviimiseks omavalitsuste käed iseseisvalt tegutsedes lühikeseks jääksid, aga koos tehes ja sekkudes oleks võimalik saavutada positiivseid muutusi. Kokku sai lepitud, et kohtumine ei jää viimaseks ja mõne nädala pärast kohtutakse uuesti.

Teisele ühisistungile eelnes mitmeid olulisi sündmusi, mille mõju kohaliku elu korraldamisele on ilmne.

– Haridusministeerium avalikustas põhikoolide ja gümnaasiumide uue rahastamismudeli, mis peaks looma tingimused ministri lubatud palgatõusuks õpetajatele. Reaalsus on aga see, et vähemalt kahes Ida-Saaremaa koolis (Tornimäel ja Kahtlas) peab vald koolipidamisse uuest aastast veel rohkem omavahendeid panustama kui seni.

– Meditsiinitöötajate streik, mis tõi taas esile valdkonna, mille ülalpidamiseks eraldatud vahenditest enam ei piisa ja lisaraha tuleks leida mõne teise valdkonna arvelt või meditsiinikorraldust põhjalikult muutes.

– Justiitsministeeriumi riigireformi ettevalmistamise käivitamine ehk tahetakse välja selgitada, millist riiki on olemasolevate vahenditega võimalik pidada.

– Regionaalministri omavalitsusreformi kuue mudeli esitlus ja omavalitsusliitude käest kirjalike seisukohtade küsimine.
11. oktoobri ühisistungil otsustati, et tegeletakse hetkel kõige aktuaalsemaga ehk omavalitsusreformi 6 mudeliga. Kohalviibinute seas läbi viidud küsitlus selgitas välja, et idavaldade jaoks võiks kõne alla tulla neli mudelit: minivaldade Eesti, kahetasandiline Eesti, kihelkondade Eesti ja maakondade Eesti.

Kas sobivaim mudel on kihelkondade Eesti?

Küsitlusele järgnenud rühmatöös sai selgeks kaks asja. Esiteks see, et mida suurem on omavalitsus (maakondade Eesti, kahetasandilise Eesti ülemine tasand ja kihelkondade Eesti), seda suurem on administratiivne, finantsiline võimekus ja võimalused mõjutada protsesse ja arenguid.

Teiseks sai aga selgeks seegi, et mida väiksemad on omavalitsused (kahetasandilise Eesti alumine tasand, minivaldade ja kihelkondade Eesti), seda paremini on tagatud pehmete väärtuste kaitse: säilib piirkonna identiteet ja traditsioonid; kõik tunnevad kõiki, k.a probleeme ja vajadusi; valitsemisotsused ei ole anonüümsed; kohalik demokraatia on kõrgel tasemel.
Seega võib kokkuvõtvalt järeldada, et väljakutseks on võimekuse tõstmine, kaotamata pehmete väärtuste tagamist. Ettepandud mudelitest täidab neid eesmärke kõige tõenäolisemalt kihelkondade Eesti.

Kahe ühisistungi jooksul on mitmed osalejad välja öelnud seisukoha, et parim viis piirkonna ühiseks arendamiseks oleks valdade ühinemine, sest siis ei peaks ka enam leiutama koostöömudelit, kuna uue valla volikogu arutab ja otsustab piirkonnaüleseid küsimusi ning uus vallavalitsus viib otsused ellu. Seega leiti, et mõistlik on selgitada omavalitsuste seisukoht idavaldade võimaliku ühinemise osas, sest
– kui on olemas valmisolek alustada ühinemisläbirääkimisi, siis puudub vajadus korraldada koostööalaseid kohtumisi;
– otsus ühinemisläbirääkimisi mitte alustada annab koostöövõimaluste arutelule konkreetsed raamid.

Kokku on lepitud, et enne kui ühinemisläbirääkimiste algatamist asuvad arutama valdade volikogud, toimub veel üks ühisistung, kuhu kutsume kõnelema n-ö ühinemispraktikud, kes konkreetsete ühinemiste valguses annavad selgitusi, mida omavalitsuste ühinemine piirkonnale andis.

Lõpetuseks tahan öelda piirkonna elanike rahustuseks, et ühinemisläbirääkimiste algatamine ei tähenda veel omavalitsuste ühinemist. Sellele otsusele järgneb põhjalik analüüs uue omavalitsuse loomisega kaasnevate plusside ja miinuste kohta. Pärast seda on sõna rahval, kes saab ühinemise mõjusid rahulikult vaagides anda oma seisukoha ühinemise poolt või vastu. Ja alles seejärel läheb küsimus uuesti volikogudesse, lõplikuks otsustamiseks.

Koit Kelder
Pöide volikogu esimees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 485 korda, sh täna 1)