Puugibussis tehti 600 süsti (1)

Esimest aastat mööda Eestit ringi tiirutanud mobiilses vaktsineerimiskeskuses ehk puugibussis süstiti sel aastal Saare maakonnas puukentsefaliidi vastu vähemalt 400 inimest.

“Ma arvan, et seda on päris palju,” kommenteeris Saar-te Häälele esimese aasta tulemusi Madis Tiik bussiga toimetavast Terviseagentuur OÜ-st. Inimeste ja süstide arv erineb seetõttu, et osa inimesi sai juba ka teise süsti kätte (puukentsefaliidi vastu vaktsineerimisel tuleb teatud aja tagant teha mitu süsti – toim). Madis Tiik tõi võrdluseks, et kokku tehti puugibussis üle Eesti 4200 süsti. Kui arvestada, et 2011. aastal tehti kogu Eestis 38 000 sellist süsti, siis on puugibussi turuosa ligikaudu 10%.

Saarte Hääl on aasta jooksul korduvalt kajastanud puugibussi tegemisi ja pea alati on patsiendid ühe põhjusena, miks nad puugibussi teenust kasutavad, nimetanud just süsti odavamat hinda, kui see on perearsti juures.

“Kättesaadavus ja hind ongi olulisemad põhjused,” nõustus ka Tiik. Tema sõnul suudetakse bussis hind madalam hoida, kuna vaktsiine tellitakse korraga rohkem ja ka juurdehindlus on väiksem. “Perearst tellib ehk 5–10 kaupa,” selgitas ta, lisades, et tal endal on järgmiseks aastaks vaktsiinid juba tellitud ning seetõttu ei sõltu ta järgmisel suvel valitsevast hetkehinnast.

Tiik märkis, et esimene aasta oligi õppimise aasta. “Majanduslikult jääme kahjumisse, kuid selle korvab käibe oluline kasv ja uued kogemused, nüüd teame ja oskame rohkem,” rääkis Tiik ja kinnitas, et nõudlus sellise teenuse järele on ilmselgelt olemas. “Järgmise aasta plaanid on tegemisel, võin öelda, et tuleme, kuid mis ja kuidas, see on veel saladus,” ütles Tiik.
Puugibuss ei piirdunud ka sel aastal vaid puukentsefaliidi vastase vaktsineerimisega, vaid tegi ka hepatiidi, HPV (papilloomiviirus) ja reisi-vaktsineerimist.

Kuigi Madis Tiik järgmise aasta plaane veel ei avalda, on ta kindel, et maapiirkondades kuulubki tulevik just taolisele mobiilsele tervishoiuteenusele. “Kindlasti ei piirdu me järgmisel aastal enam ainult vaktsineerimisega,” sõnas ta.
Mobiilse tervishoiuteenuse osutamise võimalused on Tiigi sõnul väga suured. “Maailmas on näiteid, kus terved piirkonnad on kaetud mobiilsete keskustega,” märkis ta. “See on ainus võimalus, kuidas tervishoius teenuse kättesaadavust tagada ja suurenevat nõudlust rahuldada.”

Mobiilsus oleks võimalus lahendada saartel ja maapiirkondades levivat probleemi, et perearstid ei taha maal oma praksist eriti avada. Taoline näide on ka Saaremaal näiteks Kärla valla näol täiesti olemas, rääkimata Ruhnust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 191 korda, sh täna 1)