Kuressaare sajuvete probleemile kiiret lahendust ei ole (10)

Kuressaare sajuvete probleemile kiiret lahendust ei ole

RANDA VETT OTSIMA: Mõned päevad pole sadanud ja et veidigi vesist pilti saada, tuli Aivar Sõrmel mereranda jalutada. Foto: Sander Ilvest

Eile olid ajakirjanikud kutsutud Kuressaare Veevärgi infotundi, kus firma juhatuse liikmed Aivar Sõrm ja Ain Saaremäel selgitasid linna sajuveteprobleemi tagamaid.

Tund aega kestnud teoreetilisele loengule järgnes ringsõit Kuressaare linna uputuspiirkondades. Aivar Sõrm alustas oma ettekannet lihtsa küsimusega: “Kui palju sajab Kuressaares aastas taevast alla sademeid?” Ning vastas kohe ise, et 12 miljonit tonni aastas. Seega arvestades, et 7,5 ruutkilomeetrit linna pindalast on hoonestatud, tuleks Kuressaarest ära juhtida umbes 6 miljonit m3 sajuvett aastas.

Sõrm tõi võrdluseks, et joogivett tarbitakse Kuressaares vaid 600 000 m3 aastas. Samas leidis ta, et ka 6 miljonit m3 sajuvett aastas poleks linna jaoks probleem, sest ega viimasel ajal pole hakanud rohkem vihma sadama kui näiteks sada aastat tagasi. Enamik linna territooriumist on lihtsalt vahepeal kaetud asfaldiga.

Suurim mure endisel merelahe alal

Ain Saaremäel lisas, et ka asfalt ei oleks probleem, kui tänavad oleksid ääristatud äärekividega. Veel näeb ta probleemi maapinna kõrguste vahes, sest torustike kalle ei võimalda sajuvetel ära voolata. Pumplate rajamine trassidele ja nende käigus hoidmine ei ole aga majanduslikult mõttekas. Kuressaares on vaid üks sajuvete pumpla, mis asub Maxima juures.

Aivar Sõrm rõhutas, et kõige suurem probleem sajuvetega koondub siiski just endise merelahe alale Aia ja Tolli tänava vahel. Sõrm nimetas seda piirkonda naljatamisi “Vaeste patuste aleviks”, aga jäi ise seejuures surmtõsiseks. Viimasel kümnendil ehitistega kaetud mereala tekitab sinna kausi, kuhu sajuvesi peab paratamatult kogunema.

Küsimusele, kas maa sees olevad torud on äkki liiga peenikesed, vastas Saaremäel, et loomulikult ei projekteerita sajuvete süsteemi tippkoormust arvestades. “Sel juhul peaksid need torud ikka väga jämedad olema,” lisas Sõrm. Veel ütles Saaremäel, et varem olid Kuressaares lahtised kraavid, mis nüüd on asendatud torustikega. Ta märkis, et loomulikult voolaks vesi tugeva vihma korral lahtist kraavi mööda kiiremini ära kui toru kaudu.

Sarnaseid probleeme on ka mujal

Nii Sõrm kui ka Saaremäel tunnistasid, et juhtub ka seda, et merevee kõrge taseme korral hakkab linna poole voolama hoopis merevesi. Veel nentisid nad, et sarnased probleemid on ka Kihelkonnal, Kõljalas ja Lahekülas, kus normaalne sajuvete äravool on ehitustegevuse tõttu häiritud.

Pärast seda, kui sadamaalale sai ühes Sõrme ja Saaremäeliga tiir peale tehtud, võis tõesti tõdeda, et tänavate olukord ja osa krundiomanike poolt kõrgemaks tõstetud maapind põhjustavadki praeguseks kujunenud olukorra.

Aivar Sõrm ütles, et kuni linna prioriteediks on joogivesi ja kanalisatsioon, mis ongi ju linnaelanikele olulised, ei ole sajuvete probleemile kiireid lahendusi oodata. “Meie käed jäävad lühikeseks just majanduslikus mõttes,” lausus Sõrm.

Samas teab ta oma sõnul, et Põlvas on kinnistuomanikele kehtestatud sajuvetemaks ning ehk oleks sellisest maksust kasu ka Kuressaare sajuvetesüsteemi väljaarendamisel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 004 korda, sh täna 1)