Juhtkiri: Jää hakkab liikuma

Uudis selle kohta, et Kõljala mõisa aastaid laguneda lastud sepikoja omanike vara pandi sundmüüki, peaks rõõmu valmistama muinsuskaitsjatele, kes seni võisid vaid eemalt vaadata, kuidas ajaloolise hoone seinast kivid varisevad, sest eraomand on Eesti Vabariigis püha.

Loomulikult ei muuda see otsus olematuks hoonele tekitatud kahjustusi. See jäägu meie riigis lokkava bürokraatia tekitajate südametunnistusele. Kuid sealsamas kõrval laguneva mõisa peahoone suudab loodud pretsedent ehk hävingust päästa.

Kuid ega seegi pole veel kindel, et soomlastest omanikud otsust edasi ei kaeba ning kohus, nagu viimasel ajal tavaks, kirjavigade tõttu protokollis sundvõõrandamise otsust õigustühiseks ei kuuluta.

Kahjuks on hetkeolukord selline, et ei riigil, ajaloohuvilistel ega ka mälestiste omanikel ei jätku raha ajalooliste objektide korrashoidmiseks. Võib-olla paneb ühe objekti reaalne sundmüük osapooli otsima võimalusi koostööks. Tänane olukord, kus riik toetaks rahaliselt mälestise omanikku, aga viimane ei soovi objekti korrastada ning vabatahtlikel puudub õigus eraomanduses oleval mälestisel tegutseda, on ilmselgelt tupiktee.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 182 korda, sh täna 1)