Kõljala mõisa arestitud sepikoda on sundmüügis (20)

Kõljala mõisa arestitud sepikoda on sundmüügis

NUKRALT LAGUNEMAS: Muinsuskaitse seltsi esimehe Tõnu Veldre sõnul on kurb, et lagunev sepikoda on peaaegu hävinud. Muret valmistab talle ka mõisa peahoone saatus. Foto: Sander Ilvest

Kolmele Soome kodanikule kuuluv sepikoda arestiti ja on nüüd kohtutäituri käes enampakkumisel alghinnaga veidi enam kui 10 000 eurot.

Marja-Leena ja Pentti Kalevi Lähdeniemi ning Ulla Susanna Blumenthal-Mannerbergi nimel olev sepikoja hoone arestiti väga lihtsal põhjusel: nad ei võtnud vaatamata korduvale tähelepanu juhtimisele sepikoja korrastamiseks mitte midagi ette.

Ettekirjutuse täitamata jätmise eest määras muinsuskaitseamet kultuurimälestise omanikele 12 000 euro suuruse sunniraha.

Saaremaa muinsuskaitse seltsi esimees Tõnu Veldre tõdes, et kuna soomlased on jätnud ka sunniraha maksmata ja teise riigi kodanikelt pole võimalik raha sisse nõuda, oli muinsuskaitsjate ainus võimalus hoone arestida ja sundkorras müüki panna.

Esmakordne juhtum Saaremaal

Muinsuskaitse Saaremaa vaneminspektor Rita Peirumaa kinnitas Saarte Häälele, et kuna soomlased hoonet ei hooldanud, alustas muinsuskaitseamet Kuressaare kohtutäituri Enno Kermiku kaudu täitemenetlust.

“Kuna kohtutäituril ei olnud sunniraha võimalik kätte saada, astuti järgmine samm: arestiti kinnisvara ja alustati selle müügiga,” tähendas muinsuskaitse vaneminspektor.

Rita Peirumaa sõnul on säärane juhtum Saaremaal esmakordne. Raha, mis müügist saadakse, läheb kohtutäituri kulude katteks ning summa, mida muinsuskaitseamet sunnirahana välja nõuab, läheb riigieelarvesse.

Ta rõhutas, et sunniraha väljanõudmine on kindlasti üks viimastest abinõudest, mida muinsuskaitseamet kasutab. Mälestise säilimise tagavad vaneminspektori sõnul ikkagi õigeaegselt tehtud hooldustööd. “Juhul kui omanikud ettekirjutust ei täida ja koostööd ei tee, on sunniraha väljanõudmine, asendustäitmine või sundvõõrandamine need meetmed, mida muinsuskaitseamet sellisel juhul võtta saab,” kinnitas Rita Peirumaa.

Algselt oli sepikoda mõisa magasiait

Kultuurimälestiste registri andmeil oli kõnealune sepikoda Saaremaa ühe esinduslikuma mõisa – Kõljala mõisa – majandushoone. 19. sajandil ehitatud kuivati-sepikoda on mõisa ajaloolisel plaanil nimetatud magasiaidaks.
Tegemist on paekivist seintega ühekordse ehitisega, millel on plekiga kaetud viilkatus. Väljaspool on kuivati-sepikojal säilinud kaks originaalset kalasabalaudisega ust. Üks sarnane uks on ka hoones sees.

Hoone üks ots on avariilises olukorras – katus on hävinud ja paekivimüürid lagunenud. Teise otsaseina ja pikikülje vahel on suur pragu ning sealne otsasein on sootuks varisemisohtlik.

Hoone lagunemisele aitavad omakorda kaasa seinte ääres kasvavad puud ja võsa. Mälestiste hulka arvatud hoone ruumid on prahti täis. Kogu ümbrus on heakorrastamata.

Kohtutäitur Enno Kermiku käes müügis oleva sepikoja enampakkumise ajaks on määratud 14. november.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 315 korda, sh täna 1)