Päästealaring on Kaarma valla laste seas popp (FOTOD) (2)

Päästealaring on Kaarma valla laste seas popp

LÕIKAB TORU: Gevin-Jaan Adler proovib Margus Lindmäe juhendamisel, kuidas lõikur töötab. Ringikaaslase tegutsemist jälgivad eemalt Siim Adler (vasakul) ja Ergo Vaabel. Foto: Sander Ilvest

Kui pikk on tuletõrjevoolik? Kuidas liiklusõnnetusse sattunut autost päästa? Mida kujutab endast leviti? Mismoodi käib ventileerimine? Neile küsimustele sai vastused üheksa huvilist, kes võtnud nõuks osaleda sel õppeaastal Kaarma valla koolinoorte päästealaringi töös.

Septembris tööd alustanud ringi seekordne tund on toonud õpilased – kaheksa poissi ja ühe tüdruku – taas Kuressaarde päästeametisse. Kui eelmine kord said koolinoored ülevaate tulekahju kustutamisel kasutatavaist masinaist ja varustusest, siis nüüd räägitakse ka sellest, mida teevad ja millist tehnikat kasutavad päästjad siis, kui on juhtunud liiklusõnnetus.

Saaremaa päästeosakonna juht Margus Lindmäe laotab põrandale mati nende tööriistade jaoks, mida võib liiklusõnnetuse korral tarvis minna. Üksteise järel tõstetakse matile leviti ehk suured näpitstangid, lõikur, tungraud, kompressor.

Publik jälgib huviga, kuidas Lindmäe tööriistu demonstreerib, ning kui päästeosakonna juht kutsub koolinoori järele proovima, kuidas üks või teine asi töötab, siis huvilistest juba puudu ei tule.

Lapsed on päevaga rahul

Uudistada saab ka õues seisva päästeautoga kaasas olevat tehnikat.

“Neid tööriistu läheb vaja harva, aga ilma nendeta hakkama ei saa,” ütleb Lindmäe.
Lõpuks tõstab Lindmäe ühest päästeautost välja ventilaatori ja käivitab selle. Agregaadi ette kogunevatel poistel on juuksed tuules püsti ja näod nalja täis.

Aste kooli 6. klassi poiss Ergo Vaabel on päevaga rahul. “Siin saab igasugu huvitavaid asju teada,” põhjendab ta ringis osalemist.

Ergo jaoks on see kolmas ringitund. “Kõige rohkem meeldis mulle eelmine kord,” räägib ta. “Siis vaatasime autosid, lasksime torust alla ja proovisime päästjate riietust selga ning panime voolikuid kokku ja vaatasime õpetlikku saadet.”
Küsimusele, kas päästja elukutse oleks tema jaoks huvitav, vastab poiss naeratades: “Aga muidugi!”

4. klassis õppiv Remi Tall kinnitab, et talle meeldib see, mis ta seni ringi tundides osaledes kuulnud-näinud-proovinud on. “Kõige põnevamad on olnud just igasugu aparaadid – näiteks need, millega lõigatakse,” räägib ta.
“Kindlasti on sellist spetsiaalset päästealaringi vaja,” leiab Margus Lindmäe. “Võib-olla tekib noorel inimesel ühel päeval mõte: tahan päästjaks saada!”

Teadmised tulevad kasuks

Lindmäe sõnul on valdkonnaga lähemalt tutvumisest kasu ka neil, kes päästjaks saamisest ei unista. “Alati võib inimene ju natuke targem ja laiema silmaringiga olla,” lausub Lindmäe. “Kindlasti ei jää kõik inimesele meelde ega peagi jääma, aga mõni tarkusetera jääb ikka. Kui palju on mingeid teadmisi elus vaja ära kasutada, selgub tulevikus.”

Lindmäe kiidab ringi kuulujate aktiivsust: “Ükskõik mida vaadatakse või proovitakse – huvi on kõige vastu hästi suur.”
Kaarma valla noorsootöö vanemspetsialisti Ilme Õunapuu sõnul on ringi eesmärk see, et õpilased lisaks teooriaga tutvumisele saaksid oma silmaga näha ja võimalusel ise proovida, kuidas asjad käivad.

Ring on valla laste seas populaarne – kõik 12 kohta on täis ja osa soovijaid ringi ei saanudki. Juunikuuni kestev, päästjate, politsei ja Kaitseliidu, demineerijate, vetelpäästjate tööd tutvustav ettevõtmine saab teoks Kaarma avatud noortekeskuse kaudu Euroopa sotsiaalfondi rahastatava programmi raames, milles osaleb üle Eesti 50 noortekeskust.
Vastuseks esimesele küsimusele: tuletõrjevoolik on 20 meetrit pikk ning päästehoone torn ongi mõeldud nende kuivatamiseks pärast pesu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 698 korda, sh täna 1)