Hobist sai töö ja töö muutus ametiks

Hobist sai töö ja  töö muutus ametiks

TÖÖHOOS: Poeg Mart ja isa Leevi Naagel üheskoos kliendi tellimusel iidset BMW-d taastamas. Foto: Sander Ilvest

Leevi Naagel meenutab, et huvi vanade autode vastu tekkis tal juba siis, kui võis veel sirge seljaga toidulaua alt läbi kõndida. Vanade meeste jutt sellest, milliste autodega keegi sõja ajal sõitis, pani poisil, kes oli vaid kolhoosi traktoreid näinud, silmad särama.

Huvi vanade autode vastu muutus tõsisemaks siis, kui Leevi isa 1971. aastal perele päevinäinud BMW 321 ostis. Kuigi tegemist oli igapäevase tarbeautoga, sai ta koos isaga seda remontides algteadmised restaureerimisest. Nimelt polnud BMW-le varuosi saada isegi mitte mustal turul. Kõik puksid ja muud kiiresti kuluvad vidinad tuli neil endil valmistada.

Et Leevi isa töötas Saare KEK-is tornkraanade paigaldajana, möödus poisi lapsepõlv KEK-i Sikassaares asuvas remondibaasis. Hiljem jätkas ta õpinguid Kuressaare ametikoolis. Tolleaegset autoremondi eriala võrdleb Naagel praeguse vanasõidukite taastamise tööga. Tänapäeval õpetatav autolukksepa eriala sarnaneb tema meelest aga arvutiõppega.

Vanatehnika vallas loeb Naagel oma eeskujuks mandrimees Kure Antsu. Mehel olid juba nõukogude ajal kõik kuurid vanu autosid täis. Ja mitte mingeid odavaid Opeleid, vaid ikka luksuslimusiine, mil peal V-8 mootorid. Temalt sai Leevi oma esimese auto, Prantsuse päritolu Renault Primo Quatro kere.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 087 korda, sh täna 1)