Juhtkiri: Vananev saar (1)

Sel nädalal Euroopa Liidu toel uue elukutse omandanud töötud saarlased leiavad, et värsked teadmised võivad raisku minna, sest nende teeneid ei vajatagi. Veelgi hämmastavam tundub mõte, et inimesed vanuses 50–74 eluaastat arutavad tõsimeeli, et kui kodusaarel tööd ei leia, tuleb naabrite juurest Soomest tööd otsida.

Ja seda räägivad inimesed, kes on omandanud tugiisiku ameti. Meie riigi kiiresti vananevat elanikkonda arvestades peaks tugiisiku amet olema elu iseenesest mõistetav koostisosa. Kuni inimene saab ise oma kodus hakkama, kui talle tuuakse puud tuppa, käiakse poest toitu toomas ja räägitakse paar sõna juttu, tuleks seda igati eelistada tema vanadekodusse paigutamisele. Loomulikult on omavalitsuste juures olemas sotsiaaltöötaja ametikohad, aga nende arv on piiratud ja nemad tegelevad rohkem probleemsete peredega.

Kindlasti oleks kodust lahkunud noored valmis oma eakate vanemate elujärje parandamiseks maksma teatud summa tugiisiku teenuse eest. Aga omavalitsused?

Klassitäis rõõmsameelseid inimesi täis töötahet ja uusi teadmisi heidetakse kõrvale, kuna omavalitsuse eelarves ei ole vastavat rida, et tugiisikule palka maksta. Ometi tunnistavad kõik osapooled, et vajadus teenuse järele on olemas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 272 korda, sh täna 1)