Käku küla hulkuvate hobuste omanikku ootab mitu ettekirjutust (1)

Saarte Hääl kirjutas läinud nädalal, et Käku küla elanikele teeb peavalu kümmekond hobust, kes sageli lõhutud aia tõttu oma koplis ei püsi.

Olukorraga oli selleks hetkeks tutvumas käinud veterinaar- ja toiduameti peaspetsialist Silva Siil, kes teeb aretuse järelevalvet, ning tema koostas loomade omanikule Kaljo Sinijärvele ettekirjutuse selle kohta, et hobused olid kiibistamata.

Nüüdseks on kohapeal käinud ka Saaremaa veterinaarkeskuse peaspetsialist Andro Jürisson, kelle tööülesanne on kontrollida loomade tervishoidu ja loomakaitse nõuete täitmist.

Jürisson selgitas Saarte Häälele, et omanikuta ja loomapidaja juurest lahtipääsenud koduloomade püüdmist ja pidamist reguleerib loomatauditõrje seadus. Seejuures loetakse omanikuta koduloomaks identifitseerimata koduloom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada. Loomapidaja juurest lahti pääsenud koduloomaks loetakse aga loom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi.

Andro Jürisson tõdes, et kohalik omavalitsus korraldab omanikuta koduloomade püüdmist, pidamist ja hukkamist vastavalt loomakaitseseadusele. Loomapidaja juurest lahti pääsenud kodulooma püüdmist korraldab aga loomapidaja ise. Kui lahti pääsenud kodulooma kinnipüüdmise korraldab siiski kohalik omavalitsus, peab looma püüdmise ja pidamisega seotud kulud kandma ikkagi nende omanik.

Veterinaarametnik nentis, et kontrollimise hetkel oli jooksus üks Sinijärve loomadest. Sel korral aga hoopis üks veistest, kes oli parasjagu teiselpool elektrikarjust. Kaljo Sinijärve kinnitusel pidi elektrikarjuses olema vool, mis peaks loomi piiratud territooriumil hoidma, tegelikult aga karjuses Jürissoni sõnul voolu ei olnud. “Seetõttu on üpris loogiline, et loomad püüavad pääseda rohkema ja lopsakama rohukasvuga söömisaladele.”

Ta möönis, et lisaks oli kontrollimise hetkel probleeme ka loomade – nii veiste kui ka hobuste – märgistamisega, selle aastanumbri sees sündinud vasikatele olid märgid kõrva kinnitamata ning varsad ja sälud olid identifitseerimata. Probleemne oli Andro Jürissoni sõnul ka loomapidamisruumi üldine seisukord. “Kõikide avastatud probleemide kohta tehakse loomapidajale ettekirjutused,” kinnitas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 379 korda, sh täna 1)