Pärsama kultuurimaja pidas sünnipäeva (FOTOD) (5)

Pärsama kultuurimaja pidas sünnipäeva

SÕUMEMMED: Eurolaulikute, Buranovskije Babuški “Party For Everybody” Muigude tõlgenduses. Vasakult Valli Hint, Taimi Uustalu, Külli Treial, Hilja Koel, Elle Vilsaar, Anne Valdmann. Foto: Silvar Mehik

Reede õhtul kogunesid Pärsama kultuurimaja saali kultuurisõbrad lähedalt ja kaugemalt, tähistamaks üheskoos maja 85. sünnipäeva.

“Kas sa tead, kui suur number on 85?” küsis pidulikku õhtut alustades kultuurimaja juhataja Aina Tomson lava äärel istudes ja väikesel Albert Pilvel käest kinni hoides. “On ju ilus maja meil, ” jätkas Tomson, lisades, et kui need maja seinad oskaksid rääkida, huvitav küll, mida see 85-aastane siis pajataks.

“Aga ma tean, et siin saalis on 85-aastane memm Nelly Vilsar. Tema on see, kes teab, mida need seinad räägiksid,” kutsus Tomson Nelly lava ette.

Küll sii oo pidusid peetud

“Küll sii oo pidusid maha peetud,” meenutas tantsurühmas Muigud tantsiv hallipäine heas vormis Nelly Vilsar. “Mu pea läks halliks, aga vaata, mis kultuurimajast on saanud. Uhke kohe igatepidi. Teate, kes selle saladuse taga on, et see maja nii uhke sai?” küsis ta. “See on Aina!”

Viimane lause põhjustas saalis suure ja marulise aplausi.

Eeskava alustas memmede laulu- ja tantsurühm Muigud, keda saatsid vaid kolm korda koos käinud kanneldajad.

Tunnine kontsert näitas pidulistele, kui vahvaid tantsu- ja laulukavasid on võimalik välja mõelda. Lavalaudadel esinesid uhkete, spetsiaalselt sünnipäevaks kokku seatud kavadega mudilased Pärsama lasteaiast, segarahvatantsurühm, lauluansamblid. Viimasena, kuid esmakordselt astus lavale maja kõige noorem kollektiiv, Pärsama segakoor, juhendajaks Sirje Torn.

Eriti vahvad olid segarühma noormehed, kes esitasid neljakesi tantsu “Vaga vesi”, mille oli neile selgeks õpetanud Aina Tomson ise. Ning muidugi Muigude “Buranovskie Babuški” kava “Eurolaulikud”.

Pea et igas koosseisus tegi kaasa tõeline kultuurihing Aina Tomson ise, kas siis jänkuna hüpates, memmedega keereldes või kannelt sõrmitsedes.

Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep tõi oma tervituskõnes välja killukesi Pärsama kultuurimaja saamisloost, lugedes Albert Seppeli käsikirjalist köidet, mis oli kingitud Tõnu Grepi perele.

Vallavanem luges sealt, et 1930. aastate algul oli Saaremaal kümme rahvamaja, mis tollastele nõudeile vastasid, ning üks paremaid oli Pärsama. Maja korralikud kõrvalruumid said valmis 1935.

Märtsis 1990 andis tollane rajooni kultuuriosakond maja külanõukogu hallata.

“Arvan, et selle maja kõige paremad aastad algasid siis, kui Aina siia majja tööle tuli,” lausus Mõtlep.

Aina Tomson tuli 1985. aastal, kultuurimaja juhataja kohale asus ta 1998 ja juba järgmisel aastal läksid majas lahti suured ehitustööd.

Vallavanem Mõtlep tõdes, et Aina on pannud rahva lustima ja nende elu põnevamaks teinud mudilastest kuni memmedeni.

Vallavanem kinkis kultuurimajale küünlaaluse, sõnadega, et kui väike küünal läbi põleb, siis tema soovib, et Aina kultuuritööga läbi ei põleks. “Jätkugu sul alati särtsu ja jaksu, ikka ja jälle see kultuurituluke põlema süüdata ja hinge äratada,” soovis Mõtlep.

Veerand tunniga õpetas viis tantsu

Leisi vallavolikogu esimees Andrus Kandima ütles, et tema arvates on Aina Eesti kõige kõvem kultuurimaja juhataja ja ringijuht. “Siin käis Märt Agu, kes pani ühe päevaga tuletõrjujad tantsima. See on köömes võrreldes sellega, mis Aina tegi minuga 15 minutiga,” muheles Kandima, kelle sõnul õpetas Aina talle pärast tööd 15 minutiga selgeks viis seltskonnatantsu. Õhtul esinesid nad juba Kaali trahteris.

Vallavolikogu ja kultuuri- ja spordikomisjoni nimel võttis sõna Andres Jalakas, öeldes, et Pärsama kultuurimajas on väga hea pidude aura.

Vallavalitsus kinkis kultuurimajale ammuigatsetud nõudepesumasina. Sooje sõnu ütlesid sõbrad nii Metskülast kui ka Karjast, rahvatantsurühmad, kõhutantsijad, memmede rühm Muigud, Pärsama lasteaia töötajad, raamatukogu esindaja Tiina Sild, kultuuritöötajad jpt. Kingiti ikka küünlaid ja elektripirne – et valgus kultuurimaja akendes ei kustuks.

Krista Riik MTÜ-st Saaremaa Rahvakultuuri Selts kinkis Aina Tomsonile redeli, põhjendades, et igas ringis kaasa löövat Ainat ühes ringis laulma ei ole võetud. “Sul on veel karjääriredelil astumist,” naljatas Riik kingitust üle andes.

Valli Hint Muigudest nentis, et majas tegutseb nii palju ringe, ent puudub siiski näitering. “Loodan, et teeme selle ka. Ütle jah!” põrutas Valli Hint. See jah Aina Tomsonilt ka tuli.

Juhataja Aina tänas kõiki aastate jooksul majas toimetanud perenaisi, samuti oma eelkäijat Ilmar Kanemäge, häid abilisi, Leisi valda ja teisi abilisi lilleõie ja plaadiga, millel slaidiprogramm kultuuriringidest.

1950-ndatel aastatel Pärsama rahvamajas 15 aastat kultuuri vedanud Ilmar Kanemägi ütles Saarte Häälele, et temal on selle majaga palju mälestusi. “Siis ei olnud televiisorit veel, meil töötas tantsurühm, näidendeid tegime,” meenutas Kanemägi, kes tegi kultuuritööd teise töö kõrvalt, käies rahvamajas jalgrattaga, talvel lumega aga reega. “Kui teatrid meile külla tulid, oli see suursündmus, rahvas ei mahtunud saali ära,” rääkis Kanemägi.

Kui küsisin segarahvatantsurühmas tantsivalt noormehelt Kaupo Vilsarilt, mis teda Pärsama kultuurimajja toob, sain vastuse, et midagi peab ju tegema. “Raske on vahel proovi minna küll, aga kui kohal oled, siis läheb raskustunne üle. Ja see hoiab vormis vähemalt,” kinnitas Vilsar, kes oma sõnul on tantsinud 13 aastat.

Kultuurihing Aina Tomson – kelle sünnipäev on, nagu ka kultuurimaja ametlik sünnipäev 28. augustil – ütles pärast pidu, et see maja on tema jaoks kui teine kodu, kuhu ta tuleb igal hommikul rõõmuga. Seda oli ka näha, et iga Aina ettevõtmine on tehtud südame ja hingega, see paistab välja.

Pidulised said suu magusaks hiigelsuurest tordist ning ansambel MaMa tantsitas rahvast varahommikuni.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 626 korda, sh täna 1)