Monument Martin Körberile (2)

Monument Martin Körberile

KAHE VERSTAPOSTI VAHEL: Autori visioon mälestussambast.

“Unistamine tähendab kultuuri loomist. Meie, kodumaa pojad ja tütred, oleme nii elus kui unistustes tagasihoidlikud. Ärgem koputagem rahvaluulele, ka see on küllalt niisama ühetooniline ja tumedavärviline, väheste vastanditega, iseäralise elavuseta, iseäralise helgita,” on kirjutanud Anton Hansen Tammsaare, lisades: “Peab unistama sõnas, värvis, helis, kuni unistused reaalseks muutuvad…”

Unistuste reaalsuseks muutumise näiteks meie kultuuriloos võib tuua 150 aastat tagasi toimunud esimese eestikeelse koorilaulukontserdi Kuressaare lossis tolleaegses Vene võimuga saksakeelsete kantsis.

Eesti muusikaelu ilusamaid lehekülgi

“Pastor-muusikamees Martin Körber asus ilmaliku laululoomingu juurde eesmärgil, et pakkuda rahvale sisult siivutute ja meloodialt algeliste auklaulude asemel paremat lauluvara neljahäälseks esituseks… Rahvalike viiside loojana korraldas ja juhatas ta oma Anseküla segakooriga 1862. a. heinamaarjapäeval Kuressaare lossis esimese ilmalike koorilauludega eestikeelse kontserdi,” kirjutas sellest 1862. aastal Postimees.

Ajalehe andmeil oli kontserdil kuulajaid umbes 400, peamiselt sakslased. Kavas oli 21 ilmalikku neljahäälset laulu ning eriti said kiita sügavad bassid ja mõnusad tenorihääled.

Esimese eestikeelse koorilaulukontserdi korraldamisega Kuressaare lossis 1862. aastal ja Eesti esimese laulupüha korraldamise ja juhatamisega 1863. aastal Sõrves Massinõmme lehispuude all soovis Anseküla pastor Martin Körber, et saarlastest saaks laulurahvas.

Nüüdseks on saarlased ja ka kogu eesti rahvas laulurahvas. Oleme kogu maakeral teada-tunnustatud oma üldlaulupidude traditsiooniga.

See reaalsuseks muutunud unistus, mille üks üksildane maapastor tema hoole alla usaldatud tollase kõnnumaa vaiksete talupoegade hulgas oma hingehoiukohustusi laiendades korda saatis, ilutseb Eesti muusikaelu ilusamate lehekülgede hulgas!

Üle-eestilise üldlaulupeo 100. aastapäeva puhul kutsus helilooja, koorijuht, pedagoog, mitme üldlaulupeo üldjuht Tuudur Vettik “austavalt meelde tuletama meie esimest koorijuhti ja heliloojat, esimese miniatuurse laulupeo “Sõrvemaa laulupüha” organiseerijat ja juhti ja esimest eestikeelsetele tekstidele komponeeritud ilmalike koorilaulude autorit Martin Körberit”. (Ajaleht Kodumaa, 1969 nr 10, “Laulu algus”). Martin Emil Körberi panust Eesti koorilaulu ja laulupidude traditsiooni edendamisse on kõrgelt hinnanud ka helilooja, dirigent, pedagoog, mitme üldlaulupeo üldjuht Juhan Aavik ning muusikateadlane Elmar Arro.

Ükskõiksus ja hoolimatus elutöö hindamisel

Kahjuks peab kurbusega tõdema ükskõiksust ja hoolimatust, mis puutub Martin Körberi elutöö tähtsuse hindamisse ja tema mälestuse jäädvustamisse, nii kiriklike kui ka ilmalike võimumeeste poolt.

Martin Körberi hauakääbas seisis Kudjapel ilma ristikirjata 111 aastat! Ja tänaseni on Kuressaare lossihoovis seisva kahe verstaposti vahele püstitamata monument pastor Martin Emil Körberile (19.07.1817 – 19.04.1893), tähistamaks unistuse reaalsuseks muutumist iseäralise elavuse, iseäralise helgiga sõnas ja helis, kuna tema 1862. ja 1863. aastal korraldatud-juhatatud eestikeelsed ilmalikud koorilaulukontserdid said süütesädemeiks Eesti muusikaelu ilusamate lehekülgede hulka kuuluvate laulupidude leegile.

“Pojuke, veel on sul kullane aeg. Pärast küll tuleb sul mullane aeg.” (Martin Körber)

Jõudu tööle!

Heinrich Männa
Kuressaare koorilaulja aastatel 1956–2006

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 231 korda, sh täna 1)