Sakla raamatukogul oli juubel (2)

Sakla raamatukogul oli juubel

TUBLID LUGEJAD: Tänavused parimad lugejad, Sakla külas elavad Aina ja Valent Rõõm said raamatukogu juhatajalt Agnessa Sepalt (paremal) tänutäheks raamatu. Foto: Sander Ilvest

Seda, kui oluline on üks väike maaraamatukogu rahva jaoks, näitas eile Sakla seltsimajja kogunenud külaliste hulk.

Raamatukogu 65. sünnipäeva pidulikule koosviibimisele oli tulnud külalisi kogu maakonnast. Kolleegid teistest raamatukogudest, maa- ja vallavalitsuse esindajad, püsilugejad ja koostööpartnerid.

Sakla seltsimaja ja raamatukogu tihe külastaja Elvi Koit kinnitas, et nii palju kui tervis lubab, nii kaua ta seltsimajas ja raamatukogus käib.

“Raamatukogu peab olema, sellepärast, kui seda ei ole, siis… Peab olema keskpunkt ja Agnessa peab siin olema nii kaua, kui ta suudab,” rääkis Koit, kes eelistab lugeda eesti kirjanike teoseid.

“Vanainimesel on eesti omasid parem lugeda, sest nimed on kõik selged. Oled lõpuni lugenud, on selge pilt ees,” muheles Elvi Koit, kes viimati luges Nasta Pino raamatut “Seal, kus rukkiväli”.

Sakla raamatukogu üks sagedasemaid laenutajaid Aina Rõõm ütles, et tema tahab lugeda tegelikust elust. “Ulmekad mulle üldse ei meeldi,” kinnitas ta. Väga lähevad Ainale korda Erik Tohvri, samuti Saaremaa autori Nadežda Sepa raamatud. “Kella 16 ajal loeme 19-ni ja siis pärast kella 21 jälle,” naeris krapsakas naine, lisades, et tegelikult loeb temast hoopis rohkem abikaasa Valent.

Viimased kaheksa aastat Sakla raamatukogus töötanud Agnessa Sepp ütles Saarte Häälele, et tema jaoks on see aeg olnud uskumatult huvitav.

“Mul on tohutu huvi ajaloo ja raamatute vastu ja see töö siin on süvendanud mu kogumiskirge – nagu nende triikraudade, õmblusmasinate ja raamatute kogumine,” kirjeldas ta. Eriti teeb ta meele rõõmsaks see, et uusi lugejaid tuleb juurde. Kahjuks küll mitte lapsi.

“Vanem inimene eelistab eesti kirjandust. Ja kui inimene on harjunud üht autorit lugema, siis küsib ta kohe, mis tal jälle tulemas on,” rääkis Sepp. Sakla laenutuste topis on esikohal praegu Vahur Kersna “7×7”. Samuti lööb laineid Indrek Hargla, mehed eelistavad aga sõjamälestusi.

Juba hommikul alanud pidulikku üritust alustasid Juku-teemalise näitemänguga Kallemäe kooli lapsed. Seejärel sai kuulata Salme raamatukoguhoidja Maie Alase ja Taritu raamatukogujuhataja Urve Vakkeri ettekandeid ning vaadata slaidiprogrammi Sakla raamatukogu ajaloost.

Õnnitlejate rida alustas Valjala vallavanem Aare Martinson, kelle arvates ei pea paika seisukoht, et küllap raamat varsti välja sureb ja seda asendavad internet ja infotehnoloogia.

“Ikkagi on mõnus voodisse minna, võtta öökapilt trükisoe raamat ja teistesse maailmadesse süveneda. Ja ei kao see paberraamat mitte kuhugi,” kinnitas Martinson.

Valjala pensionäride ühenduse esimees Linda Raad kinkis raamatukogule vesirooside maali.

Saare maakonna keskraamatukogu direktor Anu Vahter võttis sõna maakonna kõigi kolleegide nimel ja soovis, et Saklas lugejad ei kaoks.

 

Sakla raamatukogu 65 aastat

Laenutuste TOP10

1. Vahur Kersna “7×7”
2. Tarmo Teder “Vanaisa tuletorn”
3. Dashiell Hammett “Daini suguvõsa needus”
4. Avo Kull “Kaubamaja”
5. Karen Robards “Kurja kuu valgel”
6. Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja Oleviste
mõistatus”
7. Martin S. Kull “Elmar Ilp. Veri mu kätel”
8. Marian Keyes “Kas seal on kedagi?”
9. Milvi Lembe “Käed eemale Õnnest”
10. Diana Leesalu “Mahajäetud maja”

Ajalugu
Asutati 1947. aastal. Esimesed raamatud annetas esimene raamatukoguhoidja Valli Kuning. Hiljem toodi kodudest lisa. 1950-ndatel vahetusid raamatukoguhoidjad tihti ja raamatukogu asus Kallemäel.
1966. a alustas tööd Maide Ellik ja samal aastal koliti tagasi Saklasse. 1976. a tehti sanitaarremont, 1988. a sai raamatukogu täiesti uue ja kaasaegse välimuse.
2004 alustas raamatukogus tööd Agnessa Sepp.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 674 korda, sh täna 1)