Hundijahist nii ja teisiti (2)

Hundijahi üks alusdokumente on jahieeskiri, milles on kirjas: “Hundile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist 28. veebruarini.”

Eestis on huntide staatuse määramiseks koostatud suurkiskjate kaitse- ja ohjeldamiskava, kus käsitletakse seda, kui palju hundipesakondi võib Eestis olla ja kuidas tuleb reguleerida jahti nii, et arvukus ei tõuseks üle taluvuspiiri, samas aga säiliks hundi asurkond elujõulisena. Selle dokumendi andmetel võiks Eestis olla 15–20 hundipesakonda.

Pesakondi varasemast vähem

Otsuse, mitu hunti Eestis jahieeskirjas nimetatud ajavahemikul küttida võib, valmistavad ette keskkonnateabe keskuse ulukiseire eksperdid. See rühm inimesi teeb mitmeid uuringuid huntide käitumise ja arvukuse kohta ning ka jahiseltsidest kogutud andmed jõuavad nende kätte.

Nii saavad lõpliku otsuse tegijad parima võimaliku teabe, et välistada liiga emotsionaalseid ja ühekülgseid otsuseid.
Ekspertide arvates on hundipesakondi sel aastal vähem kui eelmistel aastatel. Huntide arvu vähenemise põhjuseks peetakse arvukuse reguleerimist jahi abil, mille käigus on lastud palju kogenud viljakaid emasloomi, lisaks on hunte hakanud kimbutama kärntõbi.

Lõpliku otsuse hundi laskelimiidi suuruse kohta teeb keskkonnaministeeriumi suurkiskjate kaitse ja ohjamise korraldamise töörühm.

Hundilaskmiseks jagatakse lube kahes järgus, lähtudes piirkonna iseloomust. Piirkonnas, kus kahjustuste hulk (või risk nende tekkeks) on suur, on eesmärgiks huntide arvukus oluliselt alla viia (või maksimaalselt madalal hoida), näiteks Saaremaal.

Aladel, kus kahjustusi pole või need on talutavuse piires, on eesmärk lubada küttida esialgu pigem tagasihoidlikus mahus, kuna pole veel piisavalt head ülevaadet huntide võimaliku paiknemise ja juurdekasvu kohta, näiteks Hiiumaal. Kolmandasse piirkonda kuuluvatele aladele laskmislimiite ei jagata. Seal on valdavalt suured loodusmaastikud ja hundikahjustusi ei esine.

Kui selgub, et huntide käitumises on ootamatuid muutusi, siis on võimalik teises järgus limiite ümber arvestada.
Eksperdid on hinnanud, et kõige enam on hundid tekitanud kahjustusi Saaremaal, Harjumaal ja Karula piirkonnas. Saaremaal soovitavad eksperdid küttimist korraldada sellises mahus ja tingimustel, mis viiks oluliste kahjustuste tekkimise tõenäosuse järgmisel aastal miinimumini.

Eemärk on küttimise teel vältida järgmisel aastal pesakonna teket. Seda arvestades võiks esialgu küttida hunte Saaremaal sellises mahus, et järele jääks maksimaalselt kaks isendit. Edasise küttimise vajaduse saab otsustada pärast kütitud isendite vanuse ja sigimisnäitajate analüüsi.

Ka suurkiskjate kaitse ja ohjamise korraldamise töörühm on teinud otsuse, et Saaremaale jääks jahihooaja lõpuks mittevähem kui 2 hunti. Esimesel etapil väljastatakse lube eelkõige kahjustuskohtades.

Nuhtlusisendi laskmiseks eriluba

Kui hunt põhjustab korduvaid kahjustusi kariloomadele väljaspool jahihooaega ja murdmised vaatamata hoolikale kaitsele jätkuvad, siis on tegemist nuhtlusisendiga. Sellise isendi jaoks võib keskkonnaamet anda eriloa laskmiseks väljaspool korralist jahiaega. Eriloa väljaandmisel arvestatakse, et tegu on tõepoolest korduvate kahjustustega, hunti või tema jälgi on piirkonnas näinud mitmed vaatlejad ja hunt ei reageeri tavalistele tõrje- või hirmutamisvahenditele.

Nuhtlusisendi tekkimisel peaksid jahimehed väga kiiresti ja aktiivselt tegutsema koostöös talunikega, kelle karja on murtud. Sellisel juhul antakse luba lühikeseks ajaks, et jahimehed aktiivsemalt sekkuksid. Sel moel saadi näiteks Sõrves karjamurdmised sel kevadel kiiresti kontrolli alla.

Kui nuhtlusisendi jaht siiski viibib, siis on võimalik murdmiste kordumisel loa kehtivusaega pikendada. Nii jäi sel aastal Saaremaal kasutamata kaks nuhtlusisendi-hundi luba.

Hundi edukas küttimine kahjustuskohtades on jahimeestele kindlasti suur väljakutse ja kogukonna väga hea koostööta ei pruugi jaht alati õnnestuda. Seetõttu soovime, et karjakasvatajad suhtleksid ja toetaksid jahimehi igati, et oma loomi säästa.

Eilsest, 1. novembrist algas uus hundijahi hooaeg, mis annab võimaluse küttida viis hallivatimeest. Mahasadanud lumi toetab kindlasti nii jahimehi kui ka hundiuurijaid. Loodame, et jaht õnnestub ja kariloomade massiline hukkumine jääb minevikku ning Saaremaa loodusesõpradel on edaspidigi võimalik hundiulgu kuulata.

Kaja Lotman
keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 469 korda, sh täna 1)