Euroopa pooldab Obamat, kuid pole ka Romney vastu

Euroopa pooldab Obamat, kuid pole ka Romney vastu

KUMB NEIST? Kes saab Ameerika presidendiks aastatel 2013–2017, Barack Obama või Mitt Romney, peaks selguma juba järgmisel nädalal. Vaatlejate hinnanguil kulges seekordne valimiskampaania õelutsemise ja tigeduseta, kahjuks jäi aga Euroopa temaatika valimisdebattides tahaplaanile. Foto: internet

Kahtlemata avaldab võimuvahetus Valges Majas mõju transatlantilistele suhetele. Seepärast jälgivad eurooplased tähelepanelikult valimiskampaaniat USA-s. Sealjuures saavad nad väga hästi aru, et kes Ameerika presidenditoolil ka ei istuks, tänapäeva maailmas Brüssel ja Washington teineteise toetuseta hakkama ei saa.

USA praegune president Barack Obama sai Nobeli rahupreemia juba oma esimesel ametisoleku aastal. Tookord räägiti, et see preemia anti talle justnagu avansiks, et ta tulevikus jätkaks rahukurssi, ja seda vaatamata asjaolule, et presidendil puudus igasugune välispoliitiline kogemus.

Tõsi, kui vaadata tagasi möödunud kolmele aastale, siis on asjatundjatel põhjust kahelda, kas Obama ikka täitis need talle pandud lootused.

Praegu, vahetult enne järjekordseid presidendivalimisi on ikka veel õhus küsimus, kas Ameerika Ühendriigid, olenemata sellest, kes Valges Majas istub, ikka suudavad maailmas oma mõjuvõimu säilitada?

Euroopa Liit sai Nobeli rahupreemia sel aastal. Ehkki ka see otsus tekitas teravaid vaidlusi, on see preemia siiski õigustatud. Euroopa Liidule anti rahupreemia eelkõige selle eest, et ta on viimase 60 aasta jooksul suutnud kontinendil, mis läbi ajaloo on olnud üks suurte sõdade tallermaa, tagada rahu ja majandusliku heaolu. Siinkohal tekib aga sama küsimus: kas Euroopa Liit suudab oma mõju säilitada ka tulevikus? Vastuse saavad anda USA ja Euroopa Liit vaid üheskoos. Nii vähemalt arvavad eurooplased, kes on Brüsselis ja Strasbourg’is otsuste langetamise juures.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 65 korda, sh täna 1)