Noor jahimees Tanel Kirst: jahil tehakse liiga palju möödalaske (31)

Noor jahimees Tanel Kirst jahil tehakse liiga palju möödalaske

ESIMESE LASU EELÕHTUL: Olustvere maamajanduskooli õpilane Tanel Kirst andis kooli kõrvalt relvaloaeksami ja loodab kahe päeva pärast lasta oma elu esimese metslooma. Foto: Sander Ilvest

Noor viljakasvatajast jahimees Tanel Kirst räägib, et jahimeeste laskmistäpsus ja jahidistsipliin võiksid paremad olla, siis oleks suurulukeid vähem ja põllumehed võiks muretumalt elada.

Kahel viimasel aastal vähemalt paarikümnest Valjala jahiseltsi ühisjahist ajajana osa võtnud Tanel Kirst (19) sooritas hiljuti relvaloaeksami ja teeb sel nädalavahetusel pärast relvaloa saamist loodetavasti kaasa oma esimese ühisjahi kütiliinis. Esimene pauk eluslooma pihta saab aga teoks ilmselt päev varem, kui Tanel kavatseb reede õhtul minna oma uue vintraudsega söödaplatsilt metssiga maha võtma. Vintraudse jahipüssi ostis noor jahimees nädal tagasi, paar päeva enne oli ta soetanud oma esimese sileraudse.

Saaremaa ühe tuntuma viljakasvataja Kaido Kirstu vanema pojana üles kasvanud Tanel oskab ulukikahjustusi vaagida nii viljakasvataja kui ka jahimehe pilgu läbi. Viljakasvatajate ja jahimeeste aastatepikkuses vaidluses selle üle, kas ulukeid on metsas palju või vähe, hoiab Tanel Kirst põllumeeste poolele. “Kui nüüd päris aus olla, siis tegelikult on loomi ikkagi palju,” märgib Tanel, kelle isatalus hävitasid metssead sel aastal umbes 7 hektarit otra. Taneli sõnul käib tema kahe söödaplatsi peal kokku 30 siga, millest noormees järeldab, et sigu võiks olla metsas poole vähem.

Taneli sõnul on Valjala jahiseltsis ka selliseid mehi, keda üldse ei huvita, et metssead viljapõldudele kahju teevad. Selliste tegelaste meelest on sigu alati pigem vähe kui palju. “Noorematel sellidel on nagu viitsimist, nad käivad suvel viljast laskmas ja nemad ütlevad küll, et loomi on ülearu. Ise arvan, et loomi tuleks rohkem lasta,” räägib Tanel.

Nõutuks teeb, et isegi mõni viljakasvatajast jahimees võib osutuda solvavalt kahepalgeliseks. Raske on aru saada põllumehest, kes pärast sigade laastamistööd viljapõllul kirub sigade suurt arvu, kuid jahimeeste seltskonnas tuleb millegipärast välja ettepanekuga ulukite küttimist piirata, sest loomi olevat vähevõitu.

Palju tühja paugutamist

Taneli sõnul tehakse jahilkäikudel liiga palju möödalaske. Näiteks Valjala jahiseltsi eelmisel jahil tehti üle 20 paugu ja saadi ainult kaks looma. “Iga pauk ei peaks küll loom olema, aga iga teine pauk võiks juba olla,” pakub Tanel Kirst. Samas on jahiseltsis ka selliseid mehi, kelle iga päästikule vajutus võrdub tabamusega. “Niisama üldse paugutama ei hakka,” tunnustab Tanel.

Pisut liiga sageli tuleb Tanel Kirstu hinnangul jahil ette ka selliseid olukordi, kus jahimeeste nina alla satub ootamatult trobikond sigu, aga paraku osutub küttide valmisolek loomi lasta puudulikuks. “Kellel on püss seljas, kellel pole kuuli rauas, kes vaatab niisama ringi ja kellele jääb laskmine liiga kaugeks,” loetleb Tanel.

Noor viljakasvataja on veendunud, et sigade arvu vähendamiseks peaksid mehed laskma rohkem sigu, kes viljas toimetavad. Tõsi, sel aastal oli viljakasv võimas ja kõrge vilja seest olid sageli näha vaid sigade kõrvad, kuid tavalisel vilja-aastal oleks põllul laskmisest suur abi.

Sigade arvu aitaks vähendada seegi, kui mehed käiksid sagedamini jahil. Paljud paraku ei viitsi, eriti talvel sügava lumega. Valjala jahiseltsis on ligi 60 meest ja vaid esimesel põdrajahil saab ehk veerandsada kokku, mõnikord võtab jahist osa vaid pisut üle kümne mehe. Kõige tublimad jahilkäijad on vanemad jahimehed, kes tulevad välja sõltumata ilmast.

Abi oleks sellestki, kui iga mees seaks endale ülesandeks lasta jahihooaja jooksul 3–4 siga. Paraku laseb mõni mees need 3–4 siga pikkade aastate jooksul, teisel pole aga mingi mure võtta suvega maha 30 siga.

Samas on Taneli sõnul ülekohtune süüdistada kedagi selles, et ta pärast tööpäeva lõppu metsa looma laskma ei lähe. Uluki küttimisele järgnevad mitmed protseduurid, mille puhul on garanteeritud, et koju saab jahimees enne uut tööpäeva alles kella 1–2 ajal öösel.

Mugavad linnamehed

Taneli silmis on olemas kahte tüüpi jahimehi. Ühed, kelle jaoks on jahipidamine hobi, ja teised, kellel pole lihtsalt muud teha. Esimeste tunnuseks on tavaliselt kallid relvad ja hea jahivarustus, teised käivad pigem seltskonda nautimas ja mainekad kaubamärgid neid ülemäära ei eruta. Tanel ise leiab endas mõlema seltskonna tunnusjooni. “Mulle on tähtis see, et oleks mugav jahil käia ja relvad oleksid korras, aga tähtis on ka seltskonnaga koos olemine,” möönab ta.

Olles ise viljakasvataja perest, on Tanelil valus vaadata, kuidas mõni linnasaks kehva ilmaga pirtsutama hakkab ja kütiliini augu sisse jätab. “On selliseid mehi, kes ei hakka üldse jahile tulema, kui ei saa oma lakk-kingaga astuda,” räägib Tanel. “Otse ära ei minda, aga vaadatakse endale selline parem koht, et saaks lihtsalt tee ääres olla ja autokapotile toetuda.” Tulemuseks on see, et tee ääres on kütiliin liiga tihe, aga kusagil metsas on liin auklik ja sealt lähevad loomad läbi. “Minu arust, kui sa oled juba välja tulnud hommikul, siis pole enam mingit vahet, milline on ilm või maastik,” soovitab Tanel Kirst säilitada jahimeestel väärikus ja vastastikune lugupidamine.

Kui seni pole pirtsakatele linnameestele nahahoidmise eest paha sõna öeldud, siis uus põlvkond noori mehi on tõsisteks jahimeesteks sirgumas ning Tanel Kirst on veendunud, et varsti saavad lösutajad teada, mis neist arvatakse.

Kuna Valjala jahiseltsil on käsil jahimaja ehitus ja selleks on võetud laenu, läheb enamik lastud loomadest laenu maksmiseks ja müüakse maha. “Kui majaga saab asi ühele poole, siis jääb liha meestele ka,” sõnab noor jahimees.

Välismaalasi käib Valjala mail jahil vähe, sest hinnakiri on sedavõrd krõbe, et peletab välismaalased eemale. Siis jääb endale rohkem.

Jahipisiku andis Tanelile suguvõsa ainuke jahimees, vanaonu Heimer Kuusk. Taneli sõnul võis ta olla 14-aastane, kui koos vanaonu ja tema jahikoertega esimest korda metsa läks.

Nüüd on jahilkäimisest huvitatud ka Taneli kaks nooremat venda. Juba praegu on Tanelil aga jahikaaslasteks tema sõbrad vennad Jaagup ja Kaalep Väester. “Sõpradega koos on parem käia,” teab sel kevadel Valjala jahiseltsi liikmeks võetud Tanel Kirst. Lisaks temale võeti seltsi veel kuus uut liiget.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 815 korda, sh täna 1)