Insuldihaigel on logopeedi juurde pea võimatu pääseda (12)

Haigla täiskohaks tööd napib

KAS TAASTUSRAVI? Inimesel, kes vajab logopeedi, soovitati taastuda televiisorit vaadates. Foto on lavastatud. Foto: Sander Ilvest

Kuigi Saare maakonnas on vajadus täiskasvanutele rehabilitatsiooniteenust pakkuva logopeedi abi järele suur, annab abi osutajaid tikutulega otsida – ainsa täiskasvanuid aitava spetsialisti vastuvõtule pääsemiseks ulatub järjekord 2014. aastasse.

“Mu abikaasal oli juulis insult, mille tulemusena jäi tal kõnehäire – kõne moodustamise mehhanism on kahjustatud,” rääkis Kuressaares elav Anu (nimi muudetud – toim).

Augustikuus Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses taastusravil viibitud ajast oli mehel Anu hinnangul palju kasu – seal sai abikaasa logopeedilist ravi ja tema kõne paranes tunduvalt.

“Sealne logopeed soovitas, et ravi tuleks kindlasti jätkata, aga siin kohapeal pole selleks mingit võimalust,” tõdes Anu.
Anu tegi pensioniametisse taotluse, et suunata oma lähedane rehabilitatsiooni. “Pärnu pensioniametist saadeti kiri, kus on loetletud kõik asutused, kuhu pöörduda,” ütles Anu. “Kui helistasin aga Kuressaare haigla sotsiaaltöötajale Merike Rangile, ütles ta, et väga kahju, aga kuna haiglal on raha poole vähem, pole enne aastat 2014 teenust saada võimalik.”
Seejärel võttis Anu ühendust logopeed Varje Varikuga. “Tema ütles, et ta haigla juures küll tegeleb rehabilitatsiooniprogrammis olijatega, aga haiglas päriselt ei tööta,” vahendas Anu Varje Variku sõnu. “Logopeed ütles, et kuna tal on nii palju tööd, ta “eraotsi” ei võta. Vaevalt, et ma oma majandusliku olukorra tõttu seda kinni maksta suudaksingi.”

Haiglaga sõlmitud lepingu alusel rehabilitatsiooniteenust pakkuv logopeed Varje Varik selgitas Saarte Häälele, et töötab logopeedina väikese koormusega oma teiste tööde kõrvalt. “Saan vastu võtta väga vähe kliente – paar-kolm inimest nädalas, sest minu aeg rohkem ei võimalda,” tõdes täiskoormusega koolis ning lisaks veel lasteaias töötav Varik. “Kuna ma tean, et häda on suur, olen lepingulisel tööl oma heast tahtest.”

Praeguse olukorraga ei saa leppida

Saaremaa puuetega inimeste koja pakutavaid võimalusi uurinud Anu sai sealt vastuseks, et logopeediteenus on mõeldud vaid lastele. Ka rehabilitatsiooniteenust pakkuvas Kuressaare väikelastekodus osutatakse logopeedilist abi ainult lastele.
Jätnud lootuse kodusaarelt abi leida, ootab Anu abikaasa Haapsalu taastuskeskuse järjekorras. “Saame endale aja ilmselt järgmisel aastal,” lausus Anu.

Anu sõnul ei saa kuidagi leppida praeguse olukorraga, kus kogu maakonna peale tegutseb vaid üks täiskasvanutele rehabilitatsiooniteenust pakkuv logopeed.

“Kõnehäire puhul oleks kindlasti parem, kui inimene saaks kvalifitseeritud abi rutem,” rääkis Anu. “Paremini kõnelema õppimiseks on ju tarvis harjutada.”

Anu võrdles oma mehe praegust olukorda inimese omaga, kelle liikumisfunktsioon on kahjustatud ning kes saab liikuda vaid ratastoolis.

“Kui ta peaks aastani 2014 püüdma taastusravita ise hakkama saada, siis tema lihased ju kärbuksid ja ta jääks hoopis viletsamaks?” arutles Anu. “Minu teada on üldiselt nii, et mida rutem inimene abi saab, mida rutem ta harjutama ja treenima saab hakata, seda paremini see mõjub ja seda kiiremini ta tavaellu tagasi pöördub, taas töövõimeliseks saab. Minu abikaasa pole ju ainus, kel taastusravina logopeediteenust vaja – selliseid inimesi on kindlasti küll ja küll.”

Taastuge telekat vaadates

Ka ütles Anu, et ei mõista, miks ei jäetud abikaasat algul Kuressaare haiglas taastusravile. “Kui ta Põhja-Tallinna haiglast meie haiglasse saadeti, öeldi Tallinnas, et ta peab Kuressaares vähemalt kolm nädalat taastusravil olema,” rääkis Anu. “Siin hoiti teda kolm päeva haiglas ja siis saatis arst ta koju, öeldes, et kuna tal on tarvis kõneravi, aga haiglast on logopeed koondatud, ei olegi tal siin midagi teha, olgu kena ja taastugu kodus. Vaadaku televiisorit ja taastugu.”

Anu hinnangul ei ole televiisori vaatamine kõneoskuse taastamiseks küll mingi taastusravi. “Minu meelest on nii, et kui isegi terve inimene päevad läbi teleka ees istub, mõjub see ta tervisele halvasti, rääkimata haigest,” tähendas naine. “Seepärast panimegi ennast Haapsalu taastuskeskusse järjekorda – ehk pääseb kiiremini löögile.”

Perearst Sille Välile ei ole Anu ja tema abikaasa olukorda sattunud inimeste mure võõras. “See on väga suur probleem,” leidis Väli. “Neid täiskasvanud patsiente, kes logopeedi abi vajaksid, on palju, aga meie maakonnas on see teenus praktiliselt olematu. Inimesed peavad selle teenuse saamiseks sõitma Haapsallu või Keilasse.”

Väli sõnul on oluline, et pärast ajuinfarkti või insulti hakataks võimalikult kiiresti raviga pihta ning ravi oleks järjepidev.
“Alguse saavad abi vajavad inimesed Haapsalus kätte, aga inimesega peab kogu aeg tegelema,” lausus ta.

 

Haigla: täiskohaks tööd napib

Kuressaare haigla juhi hinnangul poleks taastusravis täiskohaga töötaval logopeedil piisavalt rakendust.
“Jah, meil ei tööta taastusravis logopeedi, meie osutame logopeedilist abi ainult rehabilitatsioonimeeskonnas,” tõdes SA Kuressaare Haigla juhatuse esimees Viktor Sarapuu. “Põhjus on väga lihtne – logopeedile pole kunagi olnud pakkuda nii palju tööd, et ta saaks täiskohaga töötada. Minu andmeil pakub teenust vaid kõrva-nina-kurgukliinik Tartus ja Ida-Tallinna keskhaigla. Mujal logopeedi praktiliselt ei tööta haiglate juures.”

Sarapuu leiab, et sellist spetsialisti oleks haigla juurde ka küllaltki raske saada. “See logopeed, kes peaks tegelema insuldi läbi teinud inimestega, peaks olema saanud ka eriväljaõppe,” rääkis ta. “Neid spetsialiste pole aga palju.”

Sarapuu sõnul pöördutakse sellise murega nagu Anul, Kuressaare haigla poole harva.

Ta lisas, et seni on vajadus teenuse järele saanud kaetud maakonnas töötavate logopeedide kaudu.
“Inimesed on ise kokku leppinud, sest nagunii on teenus tasuline,” lausus Viktor Sarapuu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 238 korda, sh täna 1)