Noortaluniku toetusega on asjad korrast ära

MTÜ Eesti Noortalunikud tegi põllumajandusministeeriumile ettepaneku suurendada 2012. aastal põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust 10 protsendi võrra 2013. aasta taotlusvooru eelarvest.

MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse liige Vahur Vingisaar märgib põllumajandusministeeriumile saadetud kirjas, et eelarve suurendamisega tekib ka ilma ülevõtmiseta taotlejatel suurem võimalus alustada põllumajandusliku tegevusega ning olla konkurentsivõimeline ettevõtja. Lisaks soovib noortalunike esindusorganisatsioon, et järgmiseks taotlusvooruks ja järgmiseks eelarveperioodiks seatakse üleantava ettevõtte omanikule vanusepiir, mis võiks olla minimaalselt 55 aastat (nn eelpensioniiga).

Vingisaar rääkis, et pärast meetme 1.2 viimase taotlusvooru pingerea analüüsi võib öelda, et 2012. aastal oli ebaloomulikult palju talude ülevõtmisi, mis viis punktisaajate keskmise taseme ülikõrgeks, võrreldes varasemate aastatega. Selle tulemusel oli esimene ilma ülevõtmiseta toetuse taotleja pingereas alles 67., kokku mahtus pingerea esisajasse koguni 73 ülevõtmisega taotlejat. Kuna tootmise ülevõtmine annab konkurentsis toetuse saamiseks lisapunkte ja pingereas on nad kindlalt eespool, siis jäävad need noored, kel pole talu üle võtta, kuid kel on kogemused, haridus ja võimalus, ülekohtuselt tahapoole ja pannakse väga raskesse olukorda.

Eriti ülekohtuseks teeb asja see, et mõnelgi juhul olid ülevõtmised otsitud laadi. Näiteks anti noortele üle tootmisi, mille omanikud olid alla 50-aastased isikud, ja ettevõtteid, mille käive oli piiripealne, st 2600 eurot.

Kui ettevõtte kogu müügitulust ei ole võimalik katta ühe töötaja miinimumpalka koos maksudega, siis ei saa seda Vingisaare sõnul nimetada toimiva ettevõtte üleandmiseks.

Soovinuks taotlusvooru peatamist

MTÜ-l Eesti Noortalunikud ei ole midagi ülevõtmiste vastu, kuid Vingisaare sõnul jääb täiesti arusaamatuks, miks peaks alla 50-aastane täis tööjõus inimene oma talu kellelegi üle andma. “Antakse üle ettevõte, mille omanik ei ole veel 45 täis, ta on just noortaluniku east välja saanud ja juba annab oma ettevõtte üle lapsele, et saada toetust,” rääkis Vingisaar. “Millega ta siis ise tegelema hakkab, jätkab samas talus sulasena või?”

Vahur Vingisaar märkis, et Eesti Noortalunikel käis korra isegi peast läbi mõte paluda põllumajandusministeeriumil peatada noortaluniku toetuse määramine, kutsuda kahtlustäratavad taotlejad vaibale ja nendega vestelda.

“Oleme selle toetuse sisseviimise nimel väga palju vaeva näinud ning on kahju, kui seda hakatakse lörtsima,” lausus Vingisaar, kelle sõnul on meetme eesmärk tuua põllumajandusse rohkem noori. Paraku lisandub igas taotlusvoorus mõni tarkpea, kes leiab uue augu, kuidas raha kätte saada nii, et toetus pole meetme eesmärgiga sisuliselt kooskõlas, rääkis ta.

Saarte Häälel ei ole täpset infot, kui palju on Saare maakonnas noortaluniku toetuse saamiseks aastate jooksul talusid lastele üle antud, kuid viimases taotlusvoorus on neid kümmekond.

Kõriska külas tegutsev Nuudi talu peremees Kaido Kirst, kellel on peres noori ja haritud põllumehi peale kasvamas, ütles, et tema ei hakka noortaluniku toetuse saamiseks oma varandust küll veel poegade nimele kirjutama. “Kui talu tegelikku üleandmist ikka ei ole, siis mingeid skeeme ma tegema ei hakka,” sõnas edukas viljakasvataja.

Toetused uinutavad ettevõtja

Kaido Kirstu hinnangul pole sugugi imekspandav, et osa põllumehi toetuse saamiseks tootmise järeltulija nimele vormistab. “Suurem osa asju on ju nii, et kui raha pakutakse, siis kes erksam on, see oskab seda ka vastu võtta,” märkis talunik.

Kirstu andmetel on Soomes talu üleandmise korral nõudmised toetuse saamiseks palju rangemad. Kui talunik müüb talu pojale maha, siis saab üks osapool lõpetamise toetust ja teine osapool alustaja toetust, kuid vana talupere ei tohi selles talus enam elada ega töötada.

Saaremaa Ökoküla tegevjuht Koit Kull ütles hiljuti Saarte Häälega vesteldes, et tema üldiselt toetusi ei poolda, ainsana tundub mõistlik Kagu-Eestis maapoodide ülalpidamiseks antav toetus. LEADER-meetme kaudu pakutava investeeringutoetuse tingimustega tutvunud Kull leiab, et isegi seda toetust ta ei sooviks. Keeldumise põhjus on esmapilgul üpriski üllatav.

Nimelt arvab Kull, et toetusraha uinutab inimese ettevõtlikkuse ega pane teda piisavalt pingutama selle nimel, et investeering end ära tasuks. Toetust saanud inimene ei taju enam raha väärtust samamoodi kui see, kes selle raha turul ise teenib, ja see võib äris saatuslikuks saada, lausus Koit Kull.

Ka Kaido Kirst on juba mõnda aega rääkinud, et ilma toetusteta oleks tootmine hoopis ausam, sest siis tuleks ka ilmsiks, kes tegelikult midagi teevad ja toodavad. “Praegu on ju nii, et on hulk põllumehi ja veel suurem hulk toetuse saajaid, aga neid, kes toodavad ja majandavad, neid on ju üsna näputäis,” tõdes Kirst, kelle sõnul jagatakse toetusi liiga palju lähtuvalt sellest, millisena paistab üks või teine äriplaan paberil, mitte aga tegelikus elus.

Kirst on ka sarnaselt Koit Kulliga seda meelt, et toetuste saamine ei pruugi tootjale olla sugugi nii kasulik, nagu see kõrvalt võib paista. Näiteks keskkonnatoetuse saamiseks peab 30 protsendile külvipinnast panema maha taliviljad, kuid liigniiskuse korral on selle nõude täitmise mõte rohkem kui küsitav. “Tead küll, et märgadel maadel ei saa sellest külvist võib-olla asja, aga et toetuse saamise nõudeid täita, siis valikut eriti pole,” rääkis Kirst. “Päris vägisi ikka kõiki asju teha ei saa,” lisas ta.

Ka investeeringutoetusega on nii, et toetusega kaasa tulnud nõude täitmine võib äriliselt olla pigem ebamõistlik. “Näiteks tekib ehituse käigus plaan midagi natuke muuta, aga sageli pole see nõuete tõttu lihtsalt võimalik,” rääkis Kirst, viidates, et majandustegevuses peab olema rohkem paindlikkust, kuid toetustega kaasa tulnud nõuded võivad hakata äri kasumlikkusele vastu töötama.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 954 korda, sh täna 1)