Lihtsalt metallitöölised või pesuehtsad kullassepad

Lihtsalt metallitöölised või pesuehtsad kullassepad

JOOTMINE NÕUAB TÄPSUST: Liivi Väli osavate näppude all saab loetud minutite jooksul endale “saba taha” tervelt 17 tulevast rinnamärki. Foto: Sander Ilvest

Kui lasta silmadega üle kõigest, mis Sporrongi töötajate usinate näppude ja ränkraskete masinate vahelt väljub, tõrgub mõistus selle kohta lihtsalt metallitöö ütlemast. Suur osa tööst tehakse väärismetallide ja teinekord ka vääriskividega.

Vapimärkidega nööpe, kallihinnalisi medaleid, eriilmelisi karikaid, aurahasid, rinnanõelu ja mida kõike veel leidub ilmas lugematul arvul. Aga vähesed ehk teavad, et väga paljud neist on laia ilma saadetud Kuressaares tegutsevast Sporrongist, kohalike metallitööliste “teisest kodust”.

“Kirjuta metallitöölistest,” saan ühel hommikul järjekordse tööülesande. “Kes nad on, mida teevad. Pane kirja, amet – metallitööline.” Selge. Ülesanne nagu iga teine. Haara sel ainult sarvist ja tee.

Sporrongisse jõudes osutub neid sarvi aga nii palju olevat, et käsi või isegi sõrmi jääb kaugelt liiga väheks, et neist kõigist haarata. Metallitööga tegelevas firmas leidub ameteid terve maa ja ilm. Kes disainib, kes lõikab, kes lihvib, pressib, tuhmistab. Kes kuldab ja kes hõbetab, kes kinnitab rinnanõelale vääriskivi või pärli. Keda neist võtta, keda jätta?

Kui võtta kõik, poleks tegemist enam ajakirjandusliku üllitise, vaid raamatuga. Keegi neist pole aga teistest tähtsam või vähemtähtsam, mistap tuleb tööstuse ühest nurgast pihta hakata, igasse tuppa sisse astuda ning üritada endasse ahmida nii palju infot, kui võimalik.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 682 korda, sh täna 1)