SEB panga juht: kriis on saarlastega leebem olnud (2)

SEB panga juht kriis on saarlastega leebem olnudSaarte Häälega rääkinud SEB panga juhatuse esimees Riho Unt tõdes, et Eesti maakondi külastades avastas ta Saare maakonnas nii mõndagi, mis teda üllatas.

Kui majanduskriis algas, siis mujal oli näha, et ettevõtete käive ja eksport langesid ja nüüdseks on viimaks toimunud mõningane taastumine. “Kui vaadata aga Saaremaad, siis peamiselt just nende arvude osas, mis puudutavad tööhõivet, ei ole langus tegelikult suur olnud. Pealegi on tööhõive juba taastunud,” avaldas Riho Unt.

Veelgi enam üllatas teda aga ettevõtete müügitulu numbreid ja varanäitajaid uurides, et needki näitajad on pidevalt kasvanud. Statistika andmeil on aastatel 2006–2010 ettevõtetel vara Saaremaal pidevalt kasvanud ning ülearu suuri tagasilööke pole olnud.

Käibes on küll olnud põgus tagasikukkumine, kuid samas ka suhteliselt kiire taastumine. “Ses osas jäi numbreid vaadates esimese hooga mulje, et Saaremaast on kriis natuke rohkem mööda läinud kui teistest kohtadest,” tõdes Unt.

Eksport liigub tõusvas joones

SEB panga juht tõi välja, et Saare maakonnas on palju välisosalusega ettevõtteid, mis toodavad nt elektroonikat, kummidetaile. On ka väikelaevaehituse valdkond, mida mujal eriti ei näegi. Kuna toodangut eksporditakse suures osas Põhjamaadesse, siis iseenesest on Saaremaa eurokriisi mõjudele Riho Undi sõnul siiski avatud.

Eksport on Saare maakonnas läbi aastate liikunud tõusvas joones. Osalt on selle taga kindlasti see, et eksportivaid ettevõtteid on juurde tulnud. Võrreldes 2007. aastaga on eksportijate arv maakonnas tõusnud 158 ettevõtte võrra ehk rohkem kui mitmes teises maakonnas. Eksportivate ettevõtete kasvuks teeb see 39%, mis on Eesti parim näitaja.

“Teisalt on aga tähtis see, kuidas suurematel eksportijatel läheb. Ja kui hoog on üles saadud, siis läheb väga kenasti,” nentis Unt.

Ainuke tagasilöök on saarlaste jaoks olnud statistika andmeil 2009. aastal. “Pärast seda on eksport läinud ainult vihinal edasi, mis on väga hea näitaja,” tõdes Unt, kelle sõnul oli teistes maakondades ekspordi mõõna märgata veel ka 2010. aastal. “Saare maakonnas ületab 2010. aasta juba selgelt varasemaid perioode ja 2011 ületab omakorda sedagi.”

Kõige rohkem toob Saare maakonnas raha sisse toiduainetööstus. “Seal on aastane käive ca 62 miljonit eurot ja tööhõivelt on see samuti tugev, töötajaid on ligi 700,” avaldas Saaremaa arenduskeskuse (SAK) juhataja Piret Pihel, lisades, et ka ekspordinäitajad on toiduainetööstuses kenad.

Käibe poolest on Saare maakonnas teine tugevaim majandusharu väikelaevaehitus. Seal on käive 34 miljonit eurot ja töötajaid 288. Kui küsida, kumb neist võimsam on, siis arvude põhjal on see kindlasti toiduainetööstus. Juba mastaapide vahe on niivõrd suur. Välisinvestorite jaoks on esirinnas aga selgelt väikelaevaehitus.

“Ekspordimaht ja kasumi-marginaal on väikelaevaehituses kõige kõrgemad,” märkis Pihel. Väikelaevaehituse toodangust eksporditakse 85 protsenti. “Ka masu ajal on Saare maakonna väikelaevaehitus olnud kasumis. Viimane kasum oli 5,6 miljonit eurot aastal 2011,” ütles Pihel, kelle sõnul on see kasuminumber kogu Eesti väikelaevaehituse kasumist 95 protsenti.

Piret Piheli sõnul on väikelaevaehitus investorite seisukohalt kindlasti Saare maakonna majanduse eduvaldkond. “Juba seepärast, et üle-eestilisest väikelaevaehituse sektorist asub lõviosa Saaremaal. Üle-eestilisest toiduainetööstuse sektorist on Saare maakonnas vaid tilluke osa,” selgitas Pihel.

Toiduainetööstusel ja laevaehitusel püsib mahu poolest tublilt kannul elektroonikatööstus. “Selle käibe maht on 30 miljonit eurot ning see pole sugugi kehv tulemus, arvestades, et elektroonikatööstusi on meil vaid kolm,” leidis SAK-i juhataja. Elektroonikatööstusele järgneb kummitööstus.

Turisminduse maht on ebamäärane

Kus kõige selle järel paikneb Saare maakonna majanduses turismindus, Piret Piheli sõnul välja tuua ei saagi. Seda seepärast, et kaudselt võib turismindust hoomata väga paljude muude asjadega koos.

Ametlikult saab rääkida majutuse ja toitlustuse numbritest, aga ka nt reisikorralduse näitajatest. Sinna patta tuleks laiemalt vaadates lisada kaudselt palju muudki. “Turistid toovad käivet ka nt jaekaubandusse, transporti. Turismi maht ongi selline suhteliselt ebamäärane maht ning samamoodi kui teisi asju teda välja tuua ei saa.”

Kui töötleva tööstuse sektor moodustab Saare maakonna majandusest 29%, siis turismi suurima sektori majutuse ja toitlustuse osa on vaid 4 protsendi ulatuses. Turism on valdkond, mida Piret Piheli kinnitusel saab arendada vaid koostöös. “Muutes piirkonda turismi seisukohalt atraktiivsemaks, panustame ka kohalike inimeste elukeskkonda,” ütles Pihel, kelle sõnul on see omakorda atraktiivne iga investori silmis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 359 korda, sh täna 1)