Kas noorte arvamust on meie ühiskonnas kuulda?

Möödunud reedel toimunud Saaremaa osaluskohviku eesmärk oli noored ja otsustajad ühe laua taha kokku tuua, et üheskoos Saaremaad paremaks muuta ja riigi mastaabiski üht-teist kõpitseda.

Kohale tuli väga suur hulk noori, igaühel oma maailmapilt. Tundus, et nii paljudel noortel peaks olema piisavalt võimas hääl, et ühiskond seda kuuleks.

Otsustajad, kaasa-rääkijad ja noogutajad

Igas lauas jagunes seltskond umbes kolmeks: otsustajad, aktiivselt kaasa rääkivad noored ja noogutajad. Otsustajate ja aktiivselt kaasa rääkivate noorte vahel toimus arutelu, mis kippus kohati nii kaasahaaravaks, et kui 40 minutit täis sai, ei suudetud otsi kuidagi kokku tõmmata ega teemat pooleli jätta. Keegi ei pahandanud, sest kõigil oli huvitav kuulata.

Noogutajad olid need noored, kes ei julgenud või ei osanud kaasa rääkida. Nad kuulasid vaikselt lauas toimuvat arutelu. Kindlasti tekkis ka neil mõni hea idee või argument, mida teistelgi olnuks hea meel kuulda, kuid mõnigi tunnistas, et julgusest jäi puudu.

Tuletame siinkohal kõigile meelde, et isiklik arvamus ei saa kunagi olla vale ning kindlasti tuleks võimaluse korral sõna sekka öelda, et ühiskond noorte häält kuuleks.

Noored “kohvitajad” pidid kohati kurvastusega tõdema, et mõnes lauas kippusid otsustajad noortest üle rääkima. Sellisel moel kadus tagasihoidlikumatel noortel võimalus sõna võtta ja vaid paaril valjuhäälsemal õnnestus otsustajate monoloog katkestada, et poolt- või vastuargument kuuldavale tuua. Noored ei näinud selles siiski liiga suurt probleemi ja suhtusid mõistvalt: vanemate põlvkondade esindajatel on lihtsalt nii palju kogemusi ja mõtteid, mida noortega jagada.

Eriliselt olid hinnas otsustajate soovitused. Ettevõtluse lauas soovitati panku mitte karta ning teha seda, mis tundub südamelähedane. Kultuurilauas soovitati noortel end rohkem näidata ja välja paista, et neid märgataks, julgelt ise kultuuri tegema hakata ning vanemaid tegijaid mitte üle hinnata.

Dokument otsustajate laudadele

Ürituse koordinaator Henri Rump lubas, et kõik laudades räägitu pannakse peagi kokku üheks suureks dokumendiks, mis jõuab ka otsustajate laudadele, kust ideed loodetavasti tee teostuseni leiavad.

Kui mullu transpordiküsimust arutati, said samuti kirja nii mõnedki ettepanekud, mis otsustajatele esitati, ning paistab, et selle alusel hakkavad toimuma ka muudatused-parandused. See asjaolu tekitas kindlustunde, et me ei viibi osaluskohvikus lihtsalt niisama, enda lõbuks, vaid et noorte arvamusi ja ideid võetaksegi arvesse, pannakse tähele ja tehakse teoks.

Noored ise leidsid, et nende häält on kahtlemata kuulda, aga ainult sel juhul, kui nad ise häält teevad. Magava kassi suhu hiir ei jookse. Noored on osaluskohvikust vägagi huvitatud, sest neid kohti ja üritusi, kus on võimalik otsustajatega reaalselt rääkida, et üheskoos midagi muuta, on väga vähe.

Maret Avilo, Kaisa Lätt, Riina Suu
Kuressaare gümnaasiumi õpilased

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 210 korda, sh täna 1)