RMK remondib Saaremaal 10 km metsateid aastas (3)

RMK remondib Saaremaal 10 km metsateid aastas

TÖINE KOHTUMINE: Fotomeenutus selle aasta kevadest, kui metsaülem Marko Trave arutas metsaasju keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusega. Foto: Tõnu Veldre

Igal aastal Saaremaal keskeltläbi 10 km metsateid remontiv Riigimetsa majandamise keskus on kimpus eramaaomanikega, kes sageli ei ole nõus nende maad läbiva teelõigu korda tegemisega.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Saare metskonna metsaülema Marko Trave sõnul muudab Saaremaal metsateede taastamise keeruliseks asjaolu, et teed kuuluvad erinevatele omanikele. “See on Saaremaa nuhtlus. See on nii omavalitsuste kui ka RMK probleem,” märkis metsaülem.

Kui Pärnu maakonnas võib 10 km pikkune metsatee minna riigile kuuluva metsamassiivi ühest otsast sisse ja teisest välja, siis Saaremaa metsades pole ühtegi ainult riigimetsa piiridesse jäävat teed. Metsatee võib küll riigimaa pealt alata, aga vahepeal on kusagil ikkagi eramaad, mille omanikuga on sageli üsna raske kokkulepet saavutada.

“Esmalt üritame sõlmida kirjalikke kokkuleppeid eesmärgiga jõuda servituudini, kus inimene annab meile õiguse alguses teed taastada ja hiljem neid hooldada,” rääkis Trave. Servituuti on vaja selleks, et tagada metsatee avalik kasutamine ka näiteks juhul, kui eramaale peaks tekkima uus omanik.

Trave sõnul käivad neil pidevalt läbirääkimised maade omanikega, ehkki kohati muutuvad teeremondi vastaste argumendid lausa absurdseteks. Mõni ütleb, et ta ei tahagi paremat teed, sest siis sõidetakse selle tee peal rohkem. Isegi siis, kui näiteks 6 km teelõigu kohta tuleb vaid 100 m erateed, võib omanik ka selle natukese kordategemise pärast vaidlema hakata.

Marko Trave kinnitusel on tal praegugi pooleli selliseid vaidlusi, kus inimene on nõus küll lihtkirjaliku kokkuleppega, ent keeldub seadmast notariaalset servituuti, kuna leiab, et servituut võib müügi puhul vähendada maa hinda. RMK omakorda leiab, et tee kordategemine peaks maa hinda just tõstma.

Vaatamata vaidlustele pole ükski metsatee Trave sõnul seni veel remontimata jäänud, kuigi mõnikord on mindud riskile ja tehtud seda vaid kirjaliku kokkuleppe alusel, mis jätab uuele omanikule õiguse tee sulgeda. “Muidugi me tahame teed kasutada, aga oleme valmis seda ka igal aastal hooldama ja hööveldama ning inimesele ei jää mitte mingeid kohustusi,” kinnitas Trave.

Marko Trave rääkis, et RMK projekteerib Saare maakonnas aastas metsateede taastamist 10–15 km, ehitusse päris nii palju ei jõua. “Kogu aeg on mingi nihe ja ühest aastast nihkub objekte ka teise aastasse. Kui me aastas jõuame 10 km kruusateid korda teha, siis on hästi,” lausus metsaülem, kelle sõnul on teetööde maht muutunud peale RMK reformimist 2008. aastal varasemast suuremaks.

Trave sõnul võib Saaremaa metsateede seisukorda rahuldavaks pidada ning iga aastaga saavad teed paremasse korda. Võrreldes teiste maakondadega on Saaremaa metsateed sageli tugevama aluspõhjaga.

Sel aastal rekonstrueeris RMK Karujärve endisel raudteel kunagise sõjaväebaasi territooriumil umbes 10 km metsateed, samuti lõppesid taastamistööd Karjalasma kandis Pilli metsakuivendusobjektil, kus tehti korda kümmekond kilomeetrit metsateid.

Praegu ootavad projekteerimist kolm metsateed kogupikkuses 7 km, tööd lähevad lahti ilmselt järgmise aasta lõpus. Korda tehakse Kaunispe külas asuvad Jahitee (ligi 3 km) ja Kaerti tee (2,7) ning Kehila külas Veere–Tagala tee (ligi 1,5 km). Kõik kolm teed rekonstrueeritakse vastavalt III järgu metsateede seisundinõuetele, kus nõuded tee kvaliteedile on pisut väiksemad kui esimese ja teise klassi nõuded.

Metsateed on jagatud kolme klassi vastavalt sellele, kui palju kavatsetakse neid mööda edaspidi puitu vedada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 714 korda, sh täna 1)