Mõtisklusi pimeduses

Aasta kõige pimedam aeg on käes. Ei lund, ei külma, vaid sügisene hallus kõikjal. Pimedas tööle, pimedas koju, niipaljukest seda päeva siis jätkubki.

Mis tänapäeval viga pimedusega võidelda – elektrivalgus, telekad-raadiod-arvutid käepärast. Ometi on üsna mõnus pärast õhtusööki küünlavalgel veidi diivanil külitada ja lihtsalt oma mõtteid mõlgutada. Kas või tunnikesegi!

Reede õhtul me niiviisi külitasimegi ja arutasime omavahel, kuidas küll meie esivanemad seda pimedat aega endale vastuvõetavamaks muutsid. Küllap olid rahvapärimused ja -kombed need, mis aitasid pimedust peletada!

Koputus aknale

Ja ennäe! Aknale käis tugev koputus. See ei ole meie kandis just igapäevane nähtus, et keegi tuleb ja koputab aknale. Pilt selge, mardisandid ukse taga! Olime end selleks õhtuks veidi ette valmistanud, sest naabripoiste eestvedamisel on meil marte varasematelgi aastatel käinud.

Korraga oli tuba mardikostüümides lapsi täis, maja helises mardilaulust. Kõige pisem luges lõpuks veel pika luuletuse ette! Loomulikult kõlasid ka igat sorti head soovid, mida mardipäeval juba iidsetest aegadest soovitud.

Nendega vesteldes selgus, et mardid olid juba läbi käinud üsna tõsise teekonna ja otsustanud naabrite külastamise kõige lõpuks jätta.

Kui ühelt mardilt küsisin, miks neil kiivrid kaasas on, sain kiire vastuse, et nemad liiguvad jalgratastel. Midagi on siiski ka mardisandid oma elu kergendamiseks ette võtnud.

Kommid-küpsised martidele pauna pandud, head soovid kätte saadud, ja läinud nad olidki! Tuppa sigines äkki vaikus. Ometi jäi sellest külaskäigust kuidagi selline mõnus ja soe tunne südamesse. Sellepärast et järjest enam tuletatakse uute traditsioonide tekitamise ajastul ka vanu meelde. Mina küll ei tea seda, mis ajast mardisantimise komme on tekkinud. Ehk oskavad sellele küsimusele vastata ajaloolased, kuid küllap ei tea ka nemad seda täpset aega öelda.

Heameel on martide pärast ka seetõttu, et ei tulda lihtsalt niisama ukse taha mardisaaki lantima, vaid martide eelnev ettevalmistustöö on põhjalik. Meil käinud martidel olid uhked kostüümid seljas ning lood ja laulud selge häälega ette kantud. Just nii nagu peab. Aitäh, mardid, te olete meile ikka ja jälle oodatud!

Üksnes mardilaupäevaga üksinduse peletamine muidugi ei lõpe. Paari nädala pärast on kadrisid oodata. Edasi tuleb advendiaeg ja siis hakkavad juba jõulutuled siin-seal särama.

Lapsepõlvest mäletan nii mardi- kui ka kadripäeva, on ka ise santimas käidud, see oli päris põnev.

Veel mäletan teist jõulupüha, mil käidi kaugematel sugulastel külas või võeti ise neid vastu. Tol ajal jõulupühasid ametlikult küll pidada ei tohtinud, kuid palju siis ikka neid oli, kellel süldid-vorstid-õlu koduaidast jõuluajal puudusid.
Need, kel töö ei võimaldanud jõuluajal külas käia, tegid seda uusaastapäeval. Käigud igatahes käimata ei jäänud, seda mäletan selgesti.

Kõik see sidus inimesi rohkem ühte, pani meenutama vanu aegu ja ennustama tulevikku.

Ära unusta teisi

Pärast meie riigi taasiseseisvumist olid sellised aastad, kus ebakindluse ja sassiläinud suhete tõttu piidles iga inimene teist kodust kardinate vahelt. Kui kellelgi läks paremini, siis seda kiruti ja siunati samas oma kehva saatust.

Omandireform oli tülli ajanud kõige lähedasemadki. Sellises õhkkonnas olid külaskäigud muidugi välistatud. Õnneks on need ajad nüüd taas minevikku kadunud.

Tänapäeval on aga kollitamas uus nähtus, mis inimesed üksteisest eemale peletab. Ei ole see küll millestki halvast tingitud, ent võõrsile tööle ja elama läinud sugulased kaovad justkui ära. Nad on kusagil olemas ja justkui pole ka. Ei aita isegi tänapäevased sidevahendid – kellel see ikka niisama igapäevaseks lobisemiseks aega jätkub. Lapsed sirguvad suureks ja võib juhtuda, et tänaval juhuslikult kohtudes ei tunne sugulast enam äragi.

Seepärast kutsungi üles kõiki inimesi oma lähedaste, naabrite ja sõpradega rohkem suhtlema. Kui muul ajal ei ole võimalik, siis on ju meil mitmed kaunid pühad olemas. Olgu need siis jaanipäev, mardid, kadrid, jõulud või veel midagi muud. Sekka ka perekondlikke tähtpäevi. Kui sa ei unusta teisi, siis oled ka ise kellelgi meeles.

Kaunist pimeduseaja peletamist kõigile!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 276 korda, sh täna 1)