Riiklik merepääste asendub tulevikus vabatahtlikuga (3)

Riiklik merepääste asendub tulevikus vabatahtlikuga

ISEGI PÄÄSTERÕNGAST EI OLE: Ruhnu saare ainuke päästja Heiki Kukk ütles, et temal puudub merepäästeks vajalik varustus. Foto: erakogu

Aasta alguses tekitas palju kõneainet Leisi tuletõrjedepoo sulgemine. Kui Leisi mehed riikliku tuletõrjekomando sulgemise järel vabatahtliku päästekomando moodustasid, siis nüüd on riik asunud vabatahtlike kaela tasapisi sokutama ka merepäästet.

Nimelt kahaneb piirivalvekordonite sulgemise järel merepäästevõimekus Saare maakonnas. Kui seni on suletud Undva ja Sääre kordon, siis nüüd liiguvad jutud ka Ruhnu kordoni sulgemise kohta.

Kaitseliidu meredivisjon on valmis tekkiva tühimiku täitma ja osutama merepäästeteenust Ruhnu saare ümbruses. Selleks on olemas ka kohalikud kaitseliitlased, kes on valmis läbima vastava koolituse.

Kaitseliidu Saaremaa maleva pealiku kolonelleitnant Kristjan Moora sõnul on Ruhnus kümmekond meest, kes on valmis ettevõtmisega liituma. Probleemiks osutub aga nagu ikka raha.

Malevapealiku sõnul ei saa siseministeerium maksta kaitseministeeriumi all tegutsevale kaitseliidule toetust merepäästeteenuste osutamise eest. Samuti olevat probleemne kordonile kuuluva kaatri üleandmine kohalikele kaitseliitlastele.

Ruhnu saare ainuke päästja Heiki Kukk ütles, et temal puudub merepäästeks vajalik varustus. “Isegi päästerõngast ei ole,” kinnitas ta. Samuti puuduvat merepäästevõimekus politsei- ja piirivalveameti meestel, kellel on kaater.

Seaduse järgi peaks merepäästeaktsioonil osalema kolm meest. Ruhnu kordonis on iga päev vaid kaks inimest. Et merele minna, kutsutaksegi Heiki Kukk kolmandaks. Kukk kinnitas, et saarel elavad mehed on loomulikult valmis merepäästetöös osalema, sest see on ju saarelise elu loomulik koostisosa. Küll ei ole ta nõus sellega, et moodustataks järjekordne mittetulundusühing.

“Mina olen kaitseliitlane ja olen selle üle uhke,” ütles Kukk. “Miks ma peaksin selleks abipolitseinikuks hakkama, et merepäästetöös osaleda?” imestas ta.

Lääne prefektuuri piirivalvebüroo juhi Margus Toomsalu sõnul selgus 2011. aastal läbiviidud analüüside käigus, et otstarbekas on Ruhnu ja Kuressaare kordon liita. Ruhnu saarele jäävad seega Kuressaare kordoni piirivalvurid ja teenistuspaik.

Liitmise peamine põhjus on see, et Ruhnus on piirivalve ülesanded minimaalsed. “Seni, kuni Ruhnu saarel olevat piirivalveradarit ei ole muudetud autonoomseks, ei ole plaanis kordoni isikkoosseisu Ruhnust ära tuua,” väitis Toomsalu.

Ta kinnitas, et Ruhnu saarel on pidevalt kohal Kuressaare kordoni kaheliikmeline toimkond, kelle käsutuses on RIB-tüüpi kaater Bumeranger, millega on tagatud merepäästevõimekus. Kaatrit kellelegi üle anda neil plaanis ei ole.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 721 korda, sh täna 1)