Õpilasfirma loomise võlud ja valud

PAKUTAVAGA TUTVUMAS: Õpilasfirma Pool7 tegevdirektori Tenno Lauri ja tootmisjuhi Janari Toomsoni pakutavaga tutvub ametikooli arendusdirektor Sirje Ellermaa. Foto: Taavi Tuisk

Üle mitme aasta tegutseb Kuressaare ametikoolis taas õpilasfirma.

Kooliaasta algul pandi ärikorralduse eriala (Ä1-11) päevaõppe neli õpilast fakti ette, et neil tuleb luua õpilasfirma. Nii hakkasidki Hanna Nosenko, Angelika Usin, Janari Toomson ja Tenno Lauri selle nimel tööle. Õpilasfirma on praegusel kujul sündinud suuresti tänu koolipere vastutulelikkusele, õpetajate suunamisele, meeldivatele koostööpartneritele ja loomulikult klientidele. Õpetajad juhivad tähelepanu kitsaskohtadele ja aitavad igal võimalikul moel, meie ise oleme pidanud selle kõik teoks tegema.

Käivitusprotsess võttis aega ühe kuu

Kõigepealt pidime genereerima ideid, millega üldse tegelema hakata. “Mõtted ja ideed ei tahtnud üldse lennata,” meenutab Angelika Usin, õpilasfirma finantsjuht. Need ideed, mille peale tulime, ei olnud piisavalt originaalsed, teostatavad või vajasid erialaseid teadmisi. “Mulle tundus, et Kuressaares pole millestki sellisest puudust, mida meie pakkuda võiksime.” Näiteks kaalusime õunamahla tegemist, mille miinuseks on hooajalisus, ja koerte jalutamise teenust, mis vajab aga erialaseid teadmisi ja paneb tegijate õlule suure vastutuse.

Lõpuks, kui kõik ideed tundusid meile raskesti teostatavatena, pakkus õpetaja Jane Mägi meile ühe variandi: “Aga õhtused õppijad ei saa ju kusagilt süüa osta ning laupäeviti on kooli kohvik üldse suletud.” Läksime selle ideega kohe kaasa ja nii sündiski õpilasfirma Pool7.

Ettevõtte käivitamine võttis aega umbes kuu ning tegelesime sellega nii koolitundides kui ka kodus. Õpilasfirma on registreeritud Junior Achievement Eesti SA all ning meil on vastav tegevusluba ja registreerimisnumber. Süsteem ise on õpilasfirmadel lihtsam, kui on näiteks päris ettevõtetel – see on maksuvaba. Meie tegemisi kontrollibki JA Eesti ning aasta lõpuks peame koostama vastava aruandluse.

Aktsionäre on viis: neli õpilast ja rühmajuhataja Anne Lember.

Õpilasfirma rajamine pole nii lihtne, kui võiks arvata – keerulisemaks teeb asja tegutsemine toitlustuse valdkonnas. On terve hulk nõudeid ja dokumente, mida peame koostama ja nõuetekohaselt järgima. Alates asutamiskoosoleku protokollist ja õpilasfirma põhikirjast ning lõpetades enesekontrolliplaaniga – neid dokumente on märksa rohkem ja nende koostamiseks läheb üksjagu aega. “Tehes esimesi samme ärimaailmas olen avastanud, et äritegemine on üks mitmekülgsemaid valdkondi siin maamunal – korraga tuleb mõelda väga paljudele detailidele,” ütleb Angelika.

Müük sõltub paljugi päevadest

Firmaga on vaja tegeleda ka väljaspool selle lahtiolekuaegu: koostada tellimusi, korraldada kaubavedu, teha inventuure, raamatupidamist, turundust, eeltööd igaks korraks, vaadates, palju potentsiaalset klientuuri võiks olla jne. Ka saame me oma lõputöö tegemise siduda õpilasfirmaga ja seega on vaja jooksvalt tegeleda ka selle kirjutamisega.

“Meil on head koostööpartnerid, keda võib usaldada ja kellega on selle kahe nädala jooksul kõik väga hästi sujunud,” räägib Janari Toomson, tootmisjuht. “Me saame oma kauba Enserdi hulgilaost ja Saare Leib OÜ-lt, käisime Tennoga kahekesi kokkuleppeid sõlmimas.”

“Ka meeskonnatöö on meil hea, kuigi eks nääklemisi ja vaidlusi on ikka ette tulnud,” ütleb turundusjuht Hanna Nosenko. Töögraafik on meil paindlik ja teeme seda nädal korraga ette. Õhtuti või laupäeva lõunal on müümas enamasti kaks meie firma töötajat. Kaks on teenindamiseks täpselt paras, ei jää hätta ning koos on lõbusam.

Kahenädalase tegutsemise kohta on meil läinud hästi ja hindame oma tulemusi positiivseks. Müük sõltub palju ka päevadest. Nädala algus on üldjuhul rahulik, nädalalõpus on tavaliselt suurem läbimüük. Teise müüginädala teisipäev oli esimene päev, kus polnud mitte ühtegi klienti, laupäeval osteti see-eest tänu koolis toimunud täienduskoolitusele päris palju kaupa. Oskame juba kogustega enam-vähem arvestada ja teame, millal on oodata rohkem kliente. Peame jälgima gruppide tunniplaane ja täienduskoolituste toimumisaegu – nende põhjal koostame saiakeste tellimused. Kui tekib ülejääk, mis on saiakeste puhul tavaline, siis käime neid ise kooliperele pakkumas. Õpetajad ja töötajad ostavad hea meelega.

Enserdi kaup säilib kauem ja sellega muret pole, peale selle, et see on seisev raha. Mõningate asjade peale, mida on vaja või mis peaks tegema, ei oskagi kohe tulla, aga oleme kõik puudused järk-järgult likvideerinud ja arvestame klientide soovidega meile võimalikus ulatuses. Hinnad oleme ka pannud võimalikult madalad ning rõhume pigem suuremale käibele – peaasi, et kulud saaksid kaetud ja kahjumit ei tekiks.

Praegu oleme end reklaaminud “Õhtuõppijate õhtupoolikul” ning jaotanud terve kooli peale laiali 15 reklaamplakatit. Nüüd tegime läbi plakativahetuse ja asendasime vanad A4-formaadis plakatid A3-mõõdu vastu, muutsime ka kujundust ja vähendasime kogust. Peagi loodame saada endale koha ka ametikooli kodulehel ja valminud on ka Facebooki leht Pool7.

Ametikooli tänavusel jõululaadal võib näha ja kuulda ka tutvustavat ettekannet õpilasfirmast ning meie toitlustus on tõenäoliselt avatud poole tunni asemel terve ürituse aja. Jõululaadal tahame pakkuda ka teemakohaseid tooteid ja loodame, et külastajaid on palju. Oleme planeerinud ka üllatusi, aga eks näis, kuidas meie finantsolukord sel ajal on.

Tuleb olla paindlik ja uuendusmeelne

Hetkeseisu kohta võib öelda, et rütm hakkab välja kujunema ja oleme ka kohanenud firma töö koordineerimisega. Inimesi ikka käib, aga see esimene tuhin on mööda läinud. Kõige ettevaatlikumad oleme praegu saiakeste tellimise ja kohvi tegemisega. Saiakeste realiseerimisaeg on 2–3 ööpäeva ja need on pakendatud kahe-, kolme- või neljakaupa. Kohviga on lugu selline, et teinekord tuleb täis kohvikannuga midagi ette võtta, sest keegi pole ostmas käinud.

Sellised tegurid võivad meie käekäiku väga kergesti mõjutada, sest meie nädalane käive on suhteliselt väike, aga püsikulud on samad. Seetõttu võib juhtuda, et kaup saab oodatust kiiremini otsa või ei ole termosest kohe värsket kohvi võtta ning tekib lühike ooteaeg. Sel puhul aitab ka tasuta kohvi või tee klassi järeletoomise teenus, mida oleme rakendanud. Meil on ikka hea meel, kui saame inimestele vastu tulla ja midagi jälle müüa. Püüame olla paindlikud ja uuendusmeelsed.

Kokkuvõtteks turundusjuhi sõnad: “Iga algus on raske, kuid me saame suure kogemustepagasi ja see on meile edaspidises elus kahtlemata kasuks.”

Tenno Lauri
õpilasfirma Pool7 tegevdirektor

Kommentaar

Kõik algab loovast mõtlemisest ja ideest ning seejärel selle kainest hindamisest teostatavuse ja tasuvuse mõttes.

Kui lapsevanemal on huvi ja soovi õpilast selles protsessis toetada, siis on see kindlasti väga tervitatav.

Õpilasfirma programmi praktiline läbimine ehk ettevõtte loomine, selle tegevuse arendamine ja lõpetamine toimub Junior Achievement’i arengufondi koolitatud ja atesteeritud juhendaja käe all. Senise kogemuse põhjal võib väita, et ühest toetajast sageli ei piisa, sest tuge on vaja mitmel alal, alates tootest-teenusest ja ettevõtte asutamisest kuni raamatupidamise ja juhtimiseni. Mitmekülgne ja oskuslik toetus on õpilasfirma programmis hästi oluline, sest eelkõige on see õppimismudel, mille juurde kuuluvad ka juhendamine ja analüüsimine/hindamine.

Jane Mägi
Kuressaare ametikooli ettevõtluse ja arvuti juhtõpetaja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 730 korda, sh täna 1)