Saaremaa noortel ideid jagub

Saaremaa noortel ideid jagub

MÕTLEVAD KAASA: Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilased Kaspar Viilup (11.c), Anni Viskus (10.a) ja Maria-Helena Palijenko (9.a). Foto: Sander Ilvest

9. novembril toimunud Saaremaa noorte osaluskohviku teemalauas “Ettevõtlikud noored ja noorte ettevõtlus, kas ka noored ettevõtjad?” rääkis kaasa ligi 80 noort, kes esitasid oma ideid ja mõtteid.

Teemaringe oli kokku neli ja iga vahetusega koos umbkaudu 20 noort oma arvamust avaldamas. Leiti, et noortel ei tule puudust ideedest, kuid tihtipeale on vanemad need, kes oma lapsi ei toeta. Samuti puuduvad teadmised, kuidas ettevõtlusega alustada. Samas leiti, et kui noor ise tõesti ikka hingega asja juures on, siis leitakse ka Saaremaal õiged kohad üles – SAK, EAS jne.

Miinusena nimetati infosulgu noorte ja ettevõtjate vahel. Kas või SEL-i korraldatud Saaremaa Päike. Leiti, et Facebook on ennast ammendanud, kuna erinevate ürituste kutseid tuleb lihtsalt nii palju, et suures info ülekülluses jääb tähtis märkamata või siis registreeritakse end üritusele ilma sisupoolt lugemata (ja hiljem reaalselt osalemata).

Toodi välja, et noori motiveeriks palju rohkem see, kui mõni varem Saaremaa Päikesel osalenud noor tuleks oma kogemusest rääkima (sama kehtib ka muude edulugude rääkimise kohta noorte seas). Samuti võiks rohkem tulla kooli üritusi tutvustama, lisaks võiks toimida kooliraadio, mis kord nädalas erinevate ürituste ja võistluste kohta informatsiooni jagaks.

Saaremaa plussi ja miinusena nimetati asjaolu, et kõik teavad-tunnevad põhimõtteliselt kõiki. Samas pole Saaremaal ettevõtluskultuur nii välja arenenud kui mandril. Turg on väike ning peab arvestama kohaliku looduse ja rahuga. Leiti, et maailmaavastamises pole midagi hullu ja selleks, et näha suuremat pilti ja naasta kodusaarele värskete ideedega, on reisimine pigem kasuks kui kahjuks.

Noorte tagasihoidlikkust ettevõtluses peeti pigem haridussüsteemi kitsaskohaks, kuna paljudes koolides puudub majandusõpe täielikult või toimub see gümnaasiumi lõpuklassis. Noored leidsid, et majandusõpe peaks algama palju nooremas eas – juba algklassides, et neid õpetataks mõtlema kui ettevõtjaid, et nad kasvaksid üles ettevõtlikus kasvukeskkonnas.

Teiseks põhjuseks peeti paberimajandust, kõiki neid pabereid, mida on vaja täita, ja tähtajad sunnivad takka. Noored on lihtsalt liiga laisad, et paberimajandusega tegeleda, mis tuleneb paljuski sellest, et noori pole õpetatud ettevõtlikult mõtlema. Avaldati arvamust, et õpilasfirma moodustamise kohustuslik õppekavva võtmine (nagu mõnes mandrikoolis juba on) oleks uus ja huvitav.

Noored leidsid, et Saaremaal on võimalik äri ajada küll, kui olla hingega asja juures ja pühenduda äritegemisele, mitte hiigelkasumite teenimisele. Saaremaal on oma võlu, siin on hea rahulik lapsi kasvatada, ja kui leitakse see oma õige idee, millega Saaremaa ettevõtjate turule tulla, saab noortest asja küll. Ei tohi alla anda, vaid tuleb õppida oma vigadest. Peab olema julge ja ise tegutsema, mitte teistele lootma jääda.

Bäbby Täht, Grete Kesküla

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 189 korda, sh täna 1)