Käpikust linnuseni

Kapikust_linnuseni_1

Foto: Tõnis Kipper

Ei juhtu just sageli, et suur osa tunnustatud käsitöömeistri elutööst on väljas ühel näitusel. Kuressaare linnuse näitusesaalis nii on – oma loomingut tutvustab mullu Kadakmari 2011 elutöö auhinna pälvinud Selma Pahapill.

Suur osa on muidugi liialdus, sest pika elu jooksul on Selma näppude alt tulnud sedavõrd palju ilu, et jaguks kümnete näituste tarvis. “Omalgi päris ilus vaadata!” on meister rahul. “Sellisena ma neid ju kunagi ei näe.”

Üksjagu töid on ära kingitud; lastele ja lastelastele. Kangastelgedel kootud tekke on Selma teenustööna teinud lausa kümnete viisi. “Käsitöö on see kõrvaline asi, ega sellepärast saa muud tööd tegemata jääda. Kui just mõni vihmane päev või talvel, kui väljas tööd pole. Kui sai veel kolhoositööl käidud, kus siis päeval see käsitöö tegemise aeg oli! Aga tehtud sai.”

1932. aastal sündinud Selma sai kõigepealt selgeks kudumise ja esimene kindapaar valmis vahetult enne kooliminekut, esimese kampsuniga sai ta hakkama teise klassi koolilapsena.

Selma ütleb, et tikkima innustas teda tädi. “Ta hakkas tikkima kauneid susse. Need olid sel ajal ainukesed ilusad jalanõud.” Teine innustusallikas oli üks kingitud seinavaip, mis on kahjuks aegade keerises kaduma läinud.

Edasi loe novembrikuu Oma Kodust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 246 korda, sh täna 1)