Raegalerii külastajaid tervitavad Muhu poiss ja tosin kassi

Raegalerii külastajaid tervitavad Muhu poiss ja tosin kassi

LOEB KASSE: Kasse on Valteri maalil “Kassi maja” kaksteist. Tõnis loeb veel igaks juhuks üle. “Mine tea, äkki jäi mõni kahe silma vahele,” kahtleb ta. Foto: Sander Ilvest

Just neid kaht teost – “Muhu poiss” ja Edgar Valteri õlimaal “Kassi maja” – peab Kuressaare Raegaleriis välja pandud kunstikogu omanik Tõnis Kipper näituse olulisemate teoste hulka kuuluvaiks.

Esimese teose, Vive Tolli “Muhu poisi” (1960, söövitus) järgi on seekordne näitus saanud nime, teise teose, Edgar Valteri “Kassi maja” ostuga sai Tõnise enda – kah muhu poisi – sõnul aga alguse tema teadlik kunstikogumine.

Küsimuses, millal “Kassi maja” ostetud sai, tekib Tõnise ja galerii perenaise Lii Pihla vahel pisike vaidlus.

“Valteri tööd olid meil väljas 2004. aasta lõpus,” teatab Pihl pärast pisikest uurimistööd.

Käesolev näitus on Tõnise erakogusse kuuluvatest taiestest juba kuues.

Galerii esimese saali seintele on üles seatud peamiselt graafika, aga ka joonistusi ja sekka mõned akvarellidki, millele on ainest andnud Saaremaa ja Muhu, Abruka ja Ruhnu loodus, arhitektuur ja inimesed.

“Väga head kunsti on väga palju ja selle kogumisega on nagu margikogumisega – sa pead valima teema,” põhjendab Tõnis saartega seotud kunsti soetamist.

Aleksander Mildeberg, Hugo Mitt, Gita Teearu, Illimar Paul, Ernst Kollom, Ilmar Torn, Olev Soans, Jüri Arrak on vaid mõned autorid, kelle loomingut selles saalis näha saab. Lõviosa teoste valmimisaeg jääb 1960.–1980. aastaisse.
Üks südamelähedasemaid teoseid on omaniku jaoks Soansi pliiatsijoonistus “Võlla küla tähis” – on ju Tõnis ise Võlla külast pärit.

Ruumi nurgas olevalt portreelt, Aapo Puki 18 aasta taguselt pastelljoonistuselt vaatab aga vastu kunstikogu omanik Tõnis Kipper ise.

Teise saali väljapanek on juba tunduvalt värvikirevam – lilled, natüürmordid, paar akti, loodus. Palju on just lilli: pojengid, orhideed, krüsanteemid, roosid, anemoonid ja põllulilled. Ühe lillemaali autor on näitleja Leonhard Merzin, kes Tõnise hinnangul oli andekas ja väga hea käega mees.

Ühel mustvalgel taiesel, Evald Okase “Kongressil“ (1964, kuivnõel, akvatinta) tunneb vaataja ära “suure juhi ja õpetaja” Lenini.

Sügavtrükitehnikas valminud “Tiigri aasta 1986” autor on varalahkunud Raivo Järvi.

“Ma ise olen Tiigri aastal sündinud,” põhjendab Kipper teose ostmist.

Saalis on endale koha leidnud ka mõni skulptuurivaldkonda liigitatav teos, näiteks 1940-ndaist pärinev Martin Saksa terrakota “Külvaja”.

“Eks neid töid jäi mu kodudesse veel,” ütleb Tõnis oma kogutud kunsti kohta, millest osa saab eilsest 8. detsembrini imetleda Kuressaare Raegalerii kahes näitusesaalis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 528 korda, sh täna 1)