Saaremaa arengukonverents: vanamoodi jätkata enam ei saa (video) (52)

Saaremaa arengukonverents vanamoodi jätkata enam ei saa

MITU OMAVALITSUST? Saaremaa arengukonverentsil olid jõuliselt esindatud ka muhulased (paremalt) Ado Keskpaik, Raido Liitmäe ja Meelis Mereäär, nende taga saarlane Arvo Kullapere. Foto: Sander Ilvest

“Ei ole šanssigi, et Saaremaa saaks jätkata nii killustunult kui praegu,” põrutas ettevõtja ja endine minister Raivo Vare eile Valjalas peetud arengukonverentsil “Üks saar – üks omavalitsus”.

Miks ei saa, võiks võtta kokku väga lühidalt – Saaremaa, nagu kogu Eestigi, on inimestest tühjaks jooksmas ja jooksevad nad kui mitte just välismaale, siis Suur-Tallinna, millise mõiste alla mahub Tallinn oma lähivaldadega.

“Eestis on piirkondi, mis ongi määratud väljasuremisele,” ütles Vare, täpsustades, et ei ole realistlik hoida Eestit ühtlase infrastruktuuriga ja pakkuda igas piirkonnas kõigile vajalikke teenuseid. Vare sõnul on ausam, kui öelda kohe, millised piirkonnad on määratud väljasuremisele.

Nii Vare kui ka tema järel kõnelenute sõnum oli, et kohalikud omavalitsused peaksid haarama initsiatiivi ja alustama ühinemisläbirääkimistega, sest kui see praegu tegemata jätta, on tulevikus probleemidele lahendusi juba raskem leida.

Kohalike omavalitsuste nõustaja Rivo Noorkõiv tõi oma ettekandes “Ühinemise võlu ja valu” välja, et Eestis elab praegu 130 000 inimest ääremaadel, 226 omavalitsusest kõigest umbes 40 saab hakkama ise, riigipoolse toeta, samas elatakse mõõdutundetult – koolimajad jäävad tühjaks, ent sealsamas kõrval kerkivad euroraha abil külamajad.

Saarlasi ühinema julgustas ka juba aastaid Eestis elav rootslane Ulf Johansson, mööndes, et kui Gotlandil moodustati 1971. aastal senisest 14 kohalikust omavalitsusest üks, oli sealgi küllaga hirme, eeskätt seniste omavalitsusjuhtide seas.
Üks neist oli: mis saab ühinemise puhul minust? Johanssoni sõnul ei vallandatud kedagi, senistele omavalitsusjuhtidele säilitati viie aasta jooksul töökohad.

Taolise kindlustunde andmist soovitab ta siingi. Kui kardetakse aga, et ühe omavalitsuse korral jäävad senised ääremaad vaeslapse rolli, siis Gotlandil on volikogus just ääremaadelt elanike kohta rohkem esindajaid kui keskusest Visbyst. See tagab ka kaugemate piirkondade huvidega arvestamise. Kuna saarel on nüüd aga üks omavalitsus, siis maksab selle juhtide sõna ka Stockholmis rohkem, kui maksnuks killustunud omavalitsuste korral.

Johansson väljendas arvamust, et ka saarlaste sõna maksaks Toompeal rohkem, kui seal esindaks Saare maakonda üks omavalitsus.

Regionaalminister Siim Kiisler ütles kohaletulnutele, et kui midagi ette ei võeta, läheb olukord veel hullemaks. Siinkohal võrdles ta Eesti ja Soome haldusreformi, tuues välja erinevused. Kui meil arvatakse, et me saame täna veel hakkama, siis Soomes mõeldakse 20 aasta perspektiivis: kui palju on sel ajal riigis ja omavalitsustes ülalpeetavaid ja kui palju inimesi siis maal elab. “Meil keeldutakse aga tulevikku vaatamast,” sõnas Kiisler.

Mitut omavalitsust Kiisler Saaremaal tulevikus näha tahab, ta ei öelnud. Mõni aeg tagasi käis Kiisler aruteluks välja kuus omavalitsuskorralduse mudelit, mille seas on ka üks, mille järgi ei muutu midagi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 303 korda, sh täna 1)